L, 10.12.2022

Bigbank Tartu juht Alari Jõesaar kavatseb ohjad üle anda

Lenel Karu
Bigbank Tartu juht Alari Jõesaar kavatseb ohjad üle anda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Üle kahekümne aasta Bigbank Tartut juhtinud Alari Jõesaar (paremal) kavatseb oma rolli üle anda senisele klubi mänedžerile Hendrik Rikandile.
Üle kahekümne aasta Bigbank Tartut juhtinud Alari Jõesaar (paremal) kavatseb oma rolli üle anda senisele klubi mänedžerile Hendrik Rikandile. Foto: Sille Annuk

Bigbank Tartu võrkpalliklubi 21 aastat juhtinud Alari Jõesaar plaanib jätta tänavuse hooaja suure tõenäosusega enda viimaseks. Ta ei taha klubi kõrvalt taanduda kohe, vaid anda oma ülesanded samm-sammult üle senisele Bigbank Tartu klubi mänedžerile Hendrik Rikandile, kes on olnud aastaid Jõesaare parem käsi.

«Selline mõte tõesti on. Tuleb mõista, et see töö ei ole lihtsalt raha kokku ajamine, vaid väga pingeline protsess,» tõdes Alari Jõesaar, kelle töö tulemusel oli Tartu võrkpallurite peasponsor 13 aastat Pere Leib ning üheksandat aastat on suurtoetaja Bigbank.

Palju pinget, palju stressi

«Mul on lihtsalt kõrini, kui päris aus olla,» tunnistas Jõesaar. «Ma ei naudi enam seda protsessi. Kui vanasti käisid võistlustel kaasas, vaatasid mängu pealt ja oli mõnus tunne, siis enam pole see töö nali, vaid väga raske on spordile raha saada.»

Kui Bigbank oleks koroonakriisi järel loobunud, oleks ta ise kõrvale astunud. Aga Bigbank jätkas. «Olen lubanud, et teen nendega käesoleva lepingu perioodi lõpuni. Loodan, et kui Hendrikule asja üle annan, nad ikka jätkavad,» ütles Jõesaar.

Hendrik Rikand on olnud Jõesaare kõrval ligi kümme aastat, ühtlasi on ta peamine kandidaat uueks Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonna peatreeneriks. Rikand usub, et tal jätkub energiat klubi juhtimiseks. «See ei tule üle öö, aga ma olen asjas kaua sees olnud. Tuleb olla tõeline fanaatik ja seda ma ka olen,» lisas ta.

Paraja pähklina näeb ta hoopis uue põlvkonna turundusjuhte, kelle valikud järjest enam muutuvad: nüüd mängivad rolli jälgijate hulga suurus ja pöidlamärgid sotsiaalmeedias.

Jõesaar tunnistas, et Rikandil ei ole lihtne tema tööd üle võtta, aga positiivne on klubi korralik järelkasv. «Klubi juhi töö tähendab suurt pinget ja palju stressi. Raha ei anna keegi niisama, seda tuleb küsida ja paluda. Aga see on väärt, et kõik saaksid oma palga kätte ja palli mängida,» sõnas Jõesaar. Ta on väga tänulik kõigile toetajatele, kuigi mõnes kohas on talle öeldud, et ära rohkem ukse taha tule.

Klubi juhi töö tähendab suurt pinget ja palju stressi. Raha ei anna keegi niisama, seda tuleb küsida ja paluda.

Bigbank Tartu klubi eesmärk on eestimaise võistkonna arendamine ja noorte pealekasv. Eesti võrkpallikoondises mängib praegu mitu Tartu klubis treeninud võrkpallurit. Varem ei olnud nimed Robert Täht, Albert Hurt või Henri Treial kellelegi tuttavad. Tartus tehtud töö mängib nende meeste tulemustes palju rolli.

Raha jääb koju

«Kui vähegi võimalik, siis me tänavu ei tooks ühtki välismaalast, pigem anname oma noortele korteri, söögi ja natuke raha,» ütles Jõesaar. «Eesti kõigi klubide soov võiks olla noorte areng, mitte üheööliblikatena ühel hooajal tiitleid võita ja endale vastu rinda taguda.»

Rikand nõustub, et seni välismaalastele antud raha võiks minna nüüd eestlaste taskusse. «Võrkpallis pole nagu korvpallis, kus mängija pikkus saab probleemiks. Igale positsioonile on võrkpallurid Eestis olemas,» lisas ta.​

​Õige klubi juht peab Jõesaare sõnul olema paras nahaal. «Igaühele ei sobi selline sponsorite juures käimine, kus pead tänama, põlvitama või kuulama, kuidas sind kukele saadetakse, kuigi järgmine aasta tuleb uuesti ukse taha minna,» märkis Jõesaar. Ta tõi näiteks Janar Taltsi, kes enne oli korvpallur, aga nüüd on mänedžer ja peab palju rohkem pingutama selleks, et tema kõnesid vastu võetaks. Inimesed teavad, et mängus on raha.

Klubi juht ei saagi Jõesaare sõnul kunagi väsinud olla, sest peab igas olukorras mängijatele ja treeneritele otsa vaatama. «Meie oleme ju lubanud oma inimestele maksta, aga kui sponsor ei tee otsust või ei vasta telefonile, siis tekib küsimus, mis saab. Meie klubil ei ole piletitulu või särgikäivet, mis kulud kataks. See pole Man­chester United,» selgitas ta.

Sellepärast ei saa ka mängijad hellitada liiga suuri lootusi. On tulnud ette olukordi, kus võrkpallurid ootavad suuremaid rahasummasid, aga ei oska hinnata, et spordiklubi võimaldab talle korteri või varustuse. «Alguses saab sportlane mugavamalt sporti teha, siis hakkab raha teenima. Ma arvan, et Ronaldo ja Messi pidid ka alguses kommirahaga leppima,» selgitas Jõesaar.

Fännid loevad

Üks asi, mis aitaks kodust võrkpalli toetada, oleks rohkem fänne saalis. Jõesaare arvates ei ole loogiline, et makstakse kõrget piletihinda teatrietendusele, mida juba on mängitud, aga spordis ei raatsita ühekordse etenduse eest sama summat välja käia. Mängupäeval hakkab telefon helisema ja tuttavad küsivad, kas tasuta listi ikka saab.

Pealtvaatajate kohalolu saalis on oluline sponsoritelt toetuse saamiseks. «Näiteks veebis vaatab 3000 inimest mängu, need inimesed võiksid tegelikult saali tulla. See on tunnustus tehtud töö eest,» kinnitas Jõesaar.

Värsket verd näeb publiku hulgas ka Rikandi sõnul vähe. «Jalgpallistaadionil on 600 vaataja hulgas suur hulk klubi kasvandikke või mõne mängija vennad, õed ja vanemad, võõrast publikut istub seal vähe,» märkis ta.

Kuigi Jõesaare elutöö on tehtud, tunnistab ta, et inimesed ei oska seda piisavalt hinnata. «Kui saad 50-aastaselt karika, siis muidugi on see tunnustus. Teisalt ma ütlen, et kõik need, kes veavad eest spordiklubisid missiooni nimel, vajavad austamist.»

Päeva pealt Jõesaar ei lahku. «Proovime kõigepealt selle hooaja käima saada ja siis vaatame edasi,» võttis ta jutu kokku. «Eesmärk oleks see, et igale telefonikõnele ei peaks vastama ainult Alari,» lisas Rikand.

Võrkpallinaiskond Kristjan Kaisi käe all ei jätka

Koroonakriisi tõttu napib Bigbank Tartu klubil raha, et jätkata lepingut senise naiskonna peatreeneri Kristjan Kaisiga. Tema mantlipärijaks saab suure tõenäosusega senine abitreener ja klubi mänedžer Hendrik Rikand.

«Koroonakriis pani meie eelarve proovile, miski muu seda otsust ei tinginud,» põhjendas otsust Rikand.

Kais sai otsusest teada möödunud nädalal. «Ma ei välista, et kui kunagi tekib võimalus, saaksin Tartu naiskonna juhendamist uuesti alustada. Kurvastada ja midagi taga nutta küll ei ole,» ütles Kais.

Tema juhtimisel tuli Tartusse naiskonnaga üks Eesti meistritiitel ja karikavõit. Peatreenerina oli Kaisil kaks selget eesmärki. «Esiteks tahtsin kasvatada stabiilsust ja vähendada tiimi oma vigade hulka, mis kohati õnnestus, aga siiski mitte täielikult,» rääkis Kais. «Teiseks tahtsin parandada blokki, mis kindlasti paljudel mängijatel on nüüd tugevam.»

Uuel peatreeneril on nooremate mängijatega Kaisi arvates kergem muutusi teha. «Noortel saab tehnikat muuta ja neid mängijatena rohkem arendada. Minu ajal kuulusid koosseisu kogenud võrkpallurid, kellega kahjuks ei jäänud nädalas kolme pallitrenni kõrvalt individuaalseks arenguks piisavalt aega,» selgitas ta.

Saabuval hooajal plaanib Kais tribüünil publiku hulgas tartlannadele ikka pöialt hoida. LENEL KARU

Märksõnad
Tagasi üles