Tartu ülikooli rektoraat otsustas teisipäeval, et sügisel võivad Eestisse õppima tulla kõik välisüliõpilased ning sama kehtib ka välisriikidest saabuvate töötajate kohta.
Tartu ülikool ootab sügisel õppima kõiki vastuvõetud välistudengeid
Otsus puudutab nii tänavu vastu võetud välisüliõpilasi ja uusi töötajaid kui ka Tartu ülikooli seniseid välisüliõpilasi ja -töötajaid, kes naasevad lähikuudel Eestisse.
Vabariigi valitsus otsustas juuli alguses, et töö ja õppimise eesmärgil võib Eestisse tulla kõigist riikidest, kuid suurema nakatunute arvuga kolmandate riikide kodanike ja elanike puhul hakkavad kehtima nõuded, mille täitmise eest vastutab nii saabuv välisüliõpilane ja -töötaja kui ka ülikool ehk kutsuja.
Kolmandate riikide kodanikke teavitab Tartu ülikool nõuetest, mis kehtivad nende kohta esimese kahe nädala jooksul pärast Eestisse jõudmist. Saabujad kinnitavad oma allkirjaga, et on tutvunud nõuetega, jäävad 14 päevaks eneseisolatsiooni ja kasutavad selle aja jooksul eraldi transpordivahendit. Nad teevad Covid-19 testi kohe saabumise järel ja kordustesti isolatsiooni lõppemisel ehk 14. päeval. Kui kellelgi ilmnevad Covid-19-le iseloomulikud sümptomid, tuleb pöörduda viivitamata perearsti poole. Nii transpordi kui ka testimise korraldamisel on vajaduse korral abiks Tartu ülikool.
Eneseisolatsiooni peavad jääma kõik välisüliõpilased ja -töötajad, kes saabuvad Eestisse kolmandast riigist või kolmanda riigi kaudu, mida pole välisministeeriumi kodulehel nimetatud, riigist või riigi kaudu, kus viimase kahe nädala Covid-19 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta päevas on suurem kui 16, riigist või riigi kaudu, mille kohta puuduvad eelnimetatud andmed ja kus on suur viiruse leviku oht.
Eneseisolatsiooni ajal peavad välisüliõpilased ja -töötajad viibima oma elukohas ning hoiduma kontaktidest, kui selleks ei ole just hädavajadust. Nad võivad elukohast lahkuda üksnes arsti juurde minemiseks, toidu, esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks või hädajuhtumi korral.
Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et otsuse tegemisel küsiti nõu meditsiinilise mikrobioloogia professorilt Irja Lutsarilt, kelle sõnul peame õppima viirusega elama. «Ülikooli õppimatulek on pikaajaline otsus – õpingud kestavad vähemalt kaks aastat ja seda arvestades pole kahenädalane eneseisolatsioon ebarealistlik pingutus. Tänu sellele, et oleme sügisel valmis alustama e-õpet, saavad üliõpilased pikema aja, et Eestisse kohale jõuda, ning ülikoolil on natuke rohkem aega nende saabumise ettevalmistamiseks. Me ei saa olla täiesti kindlad, et midagi ei juhtu, sest viirus võib niisama hästi levida ka Eesti üliõpilaste hulgas, kuid usun, et Raatuse ühiselamu juhtum andis meile hea kogemuse, kuidas selgete reeglite ja süsteemse elukorralduse abil viiruse levikut lokaalselt ohjata,» rääkis Valk.
Tartu ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensingu sõnul on ülikooli tänavu vastu võetud üle 500 välisüliõpilase. "Arvestades aga olukorda maailmas, jõuab tegelikult kohale tõenäoliselt kolmandik kuni pool vastuvõetutest. Meil on keeruline öelda, kui palju on neid üliõpilasi, kellele isolatsiooninõuded kehtima hakkavad, sest ülikool ootab tagasi ka praeguseid välismaal viibivaid üliõpilasi," selgitas ta.
Ülle Tensing peab oluliseks, et võimalikult palju välisüliõpilasi saaks alustada sügisel õpinguid koos Eesti üliõpilastega. «Testimise ja isolatsiooni korraldamine on ülikoolile lisakoormus, kuid tähtis on säilitada avatus ka keerulistel aegadel. Välisüliõpilased ja -töötajad moodustavad olulise osa ülikooliperest,» ütles ta.