Koroonahaiguse seljatanud Heidi Hanso aitab teadlasi

Kanal 2 saatejuht ja blogija Heidi Hanso on üks neist, kes soovib aidata teadlasi koroonahaigust paremini mõista ning võimalusel ka mõnd järgmist Covid-19 nakkusega patsienti terveks saada.

Oma haigusest sai Heidi Hanso teada 16. märtsil, ta põdes seda kodus kuus nädalat. «See on väga salakaval haigus,» meenutas ta.

Kuigi sümptomid olid Heidi Hansol pigem kerged – väike palavik, kipitav kurk, maitsemeele kadumine – , tegi see teda väga nõrgaks. Lõpuks lisandus veel nädalaid kestev köha.

Heidi Hanso visiidil doktor Ain Kaare kabinetis, kus ta vastab küsimustele oma tervise kohta ja kus õde valmistub temalt vereproovi võtma. Foto: LAILA KAASIK/

Sobib, ei sobi

Täna käis Heidi Hanso Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare kabinetis, vastas terviseküsimustele ja andis veenivereproovi. Kahe nädala pärast selgub, kas ta veres on piisavalt antikehi ning kas ta sobib teadusuuringusse või ei.

Kaare sõnul ei ole mitte iga koroonaviirushaiguse läbipõdenul veres antikehasid. Selgusetu on ka, kas need antikehad kaitsevad inimest uuesti haigestumast või mitte. «Tõde selgub siis, kui teine laine tuleb ja kui me näeme, kas need, kel on antikehad, haigestuvad või ei,» rääkis ta.

Heidi Hanso ütles pärast vereproovi andmist, et soovib väga kaasa aidata sellele, et teadlased saaksid koroonahaiguse kohta võimalikult palju infot, kuna alles siis on võimalik seda haigust päriselt ravida. Foto: Laila Kaasik

Küsimusele, kui tõhus võiks antikehadega vereplasma koroonahaiguse ravimina olla, pole samuti selget vastust. Uurijate hüpotees on, et doonorite plasmas viirusega võitlemiseks tekkinud antikehad aitavad kahjutuks teha ka haigete organismis olevaid viiruseosakesi, ent tõendid doonoriplasma ülekande tõhususe ja ohutuse kohta Covid-19 ravis on veel puudulikud.

«Kindlasti ei ole see imeravim, et kanname haigele plasma üle ja järgmisel päeval hüppab ta rõõmsalt voodist välja,» lisas Ain Kaare. «See on aga kindlasti üks paljudest komponentidest selle ravi juures, millest võib abi tõusta.»

Sada doonorit

Covid-19 läbi põdenud inimeste vereplasma uuringule hakati vabatahtlikke kutsuma tänavu mai algul. Eesmärk on saada vähemalt sada doonorit. Sobivad 18–60-aastased inimesed, kes on koroonaviirushaigusest paranenud ega kasuta ravimeid. Vabatahtlikel tuleb pöörduda Ain Kaare poole e-kirja teel [e-mail].

Pärast esimese vereproovi andmist ja antikehade hulga selgumist oodatakse vabatahtlikke juba Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskusesse, kus iga doonori tervis veelkord üle hinnatakse ning sobivuse korral kogutakse talt 720 milliliitrit vereplasmat, teisi vere komponente doonorile tagasi kandes.

Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla korraldatav kliiniline uuring «COVID-19 infektsioonist paranenud inimeste plasma kasutamine COVID-19 raske infektsiooni ravis: pilootuuring» on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Ravimiametiga.

Tänase päeva tegi Heidi Hansole ja ta lastele eriliseks veel see, et Eesti suuratraktsioonide liit on otsustanud samuti teadlasi aidata, toetades doonoreid perepiletitega Eesti muuseumidesse.

Nii said ka Heidi Hanso lapsed, 10-aastane Uma Säsil Hanso ja seitsme-aastane Hendrik Raju Ränk, esimesed priipääsmed kätte ning käisid koos emaga ära Ahhaas.

Neid doonoreid, kes ka vereplasma loovutamiseks sobilikuks osutuvad, premeerib Eesti Suuratraktsioonide Liit aga niisuguse tasuta perepiletitega, millega saab külastada lisaks Ahhaale veel ERMi, PROTO Avastustehast, Super Skyparki, Kiviõli Seikluskeskust, Lottemaad ja Tallinna Teletorni.

Sellise, doonoritele tähelepanu osutava ja teadlaste tööd toetava idee algataja oli teaduskeskus Ahhaa.