ÜLESKUTSE ⟩ Märgi kahjuliku teoliigi leiukoht kaardile

Lusitaania tigu ei tohi segamini ajada kohalike kahjutute liikide – suure või musta seateoga. Foto: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet võttis kasutusel nutirakenduse, mille kaudu saavad inimesed üle Eesti saata infot kahjuliku lusitaania teeteo leviku kohta.

«Et anda paremaid tõrjesoovitusi ja aidata omavalitsustel ja kogukondadel tõrjet korraldada, on vaja teada Eestisse sissetunginud võõrliigi levikupiirkondi. Seetõttu algatasime süsteemse infokorje,» selgitas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd.

Aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee saab igaüks arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu märkida Eesti kaardile koha, kus ta on lusitaania teetigu silmanud. Rakenduse väljad on nii eesti kui vene keeles.

«Palume inimestel saata lusitaania teetigudest ka fotosid. Nii saame kindlad olla, et tegu on just selle tüütu võõrliigiga, mitte kodumaise suure või musta seateoga, kes on meie ökosüsteemile ohutud,» lisas Tammekänd.

Et inimesed oskaks liikidel vahet teha, on uues rakenduses toodud nii lusitaania teeteo kui kahe talle sarnaneva kodumaise liigi määramise tunnused.

Rakendusest saab vaadata ka kõiki varem kaardile märgitud lusitaania teetigude leiukohti. Kaardilt näeb, kus on võõrliiki täheldatud, et naabruskonna elanikud teaksid vajaduse korral kahjuri tõrjumiseks koostööd teha.

Võitlus lusitaania teeteoga saab olla tulemuslik ainult siis, kui seda tehakse korraga terves levikupiirkonnas. Peamine soovitus on teod kokku koguda ja hävitada kuuma veega üle kallates. Samal viisil tuleb hävitada ka teo munad. Rohkem soovitusi saab lugeda siit.

Lusitaania teetigu on võõrliik, keda Eestis nähti esimest korda 2008. aastal. Nüüdseks leiab neid mõnest piirkonnast juba massiliselt. See liik valmistab aiapidajatele suurt meelehärmi, kuna on erakordselt ablas aiasaaduste ja ilutaimede hävitaja.

Kuni eelmise nädalani ei olnud Tartust ja selle ümbrusest keskkonnaametile laekunud ühtegi teadet lusitaania teeteo leiu kohta. Spetsialistide hinnangul pole siiski tõenäoline, et selles piirkonnas võõrliiki üldse ei leidu, sest tavaliselt satub ta Eestisse aianduskeskustest, mis pakuvad müügiks välismaist päritolu puid ja taimi.