Raino Verliin: pikk ooteaeg sõidueksamile soodustab põrumist

Raino Verliin Foto: Erakogu

Pikk ootamine autokooli lõpueksami ja maanteeameti sõidueksami vahel küpsetab noored juhikandidaadid läbi. Põrujad panevad aja järeleksamile, ent see kasvatab niigi pikki eksamijärjekordi ning probleem üha süveneb.

Juhiloa välja teenimine peaks noore inimese jaoks olema huvitav ja ootusärev, pakkudes võimalust iseseisvumiseks. Kahjuks on juhtimisõiguse saamine viimaste aastate jooksul muutunud hoopis arusaamatuks ja ebameeldivaks protsessiks, millest mitmed noored otsustavad loobuda.

Uuemad maanteeameti andmed näitavad, et esimese korraga sooritab sõidueksami vaid 42–44 protsenti õpilastest. Ebameeldivad kogemused levivad kiirelt ka teiste eksamiks valmistujate kõrvu, mis omakorda tekitab hirmu. Põhjust, miks nii paljud sõidueksamitel põruvad, ei pea kaugelt otsima. Pikad järjekorrad maanteeameti sõidueksamil on pealtnäha tühine probleem, kuid see käivitab nõiaringi ja süvendab probleemi üha enam.

Selleks et muret mõista, tuleb minna süvitsi. Milliseid probleeme toob kaasa pikk järjekord sõidueksamile?

Maanteeameti sõidueksamile ei saa õpilane enne registreerida, kui tal on autokool lõpetatud. See tähendab, et ta on edukalt sooritanud kõik sõidutunnid ja autokooli sõidueksami. Eksamiaja saab õpilane pahatihti aga alles paari kuu pärast, sest varem lihtsalt pole võimalust.

Kui autoga liiklemine on õpilasele regulaarne tegevus, siis ei ole lõpuks enam ka sõidueksam talle pingeline kontrolltest.

Nende paari kuu jooksul, mil õpilane eksamit ootab, ei osale ta autoga liikluses: suur osa õpitust ununeb ning ei jõua kinnistuda. Istudes eksamineerija kõrvale rooli, võiks autokooli lõpetanul olla autoga sõitmise põhitõed juba lihasmälus.

Siiski, vähese liikluskogemusega autojuht ei suuda sageli teooriat praktikaga ühendada ning autokoolis õpitu on kiire ununema.

Mõne olulise nüansi unustamine pole selles olukorras muidugi aktsepteeritav ning noor kukub eksamil üldjuhul läbi.

Muidugi üritatakse esimese asjana süüd veeretada kellegi teise õlule: eksamineerija oli pahatahtlik, mõni memmeke astus ootamatult tee peale või oli tähtede seis lihtsalt vale.

Kuna tegelikku probleemi ei tunnistata, siis registreeritakse kohe ennast järeleksamile, kuhu minnakse samuti ette valmistamata, ning tavaliselt põrutakse ka seal.

See kõik aga pikendab eksamijärjekordi, autokooli lõpu ja maanteeameti sõidueksami vahe kasvab veelgi pikemaks ning loob omakorda aluse järgmiste õpilaste ebaõnnestumiseks. Tegemist on nõiaringiga, millest on raske lahti murda.

Kuidas sellest lõppematust nõiaringist välja tulla?

Eestis on juhikandidaatidel juba 20 aastat võimalik sõita koos juhendajaga. Juhendajaks sobib inimene, kellel on B-kategooria ehk maakeeli sõiduauto juhiluba olnud juba viis aastat ning ta ei ole toime pannud tõsiseid liiklusrikkumisi. Alaealise juhikandidaadi puhul peab juhendaja olema lapsevanem või seaduslik esindaja.

Juhendajaga sõites saab õpilane palju rohkem liikluskogemust ja võidab nii juurde enesekindlust autoroolis. Lisaks muudab see normaalsuseks talle seni harjumatu tegevuse – autoga liikluses osalemise. Juhendajaga sõites saab õpilane täita selle mitmekuulise vahemiku, mis jääb autokooli lõpu ja maanteeameti sõidueksami vahele.

Normaalse liikluskultuuri ning lühikesed eksami ooteajad saame siis, kui juba kogenud juhid panustavad algajate juhtide arengusse.

Kui autoga liiklemine on õpilasele regulaarne tegevus, siis ei ole lõpuks enam ka sõidueksam talle pingeline kontrolltest. Eksimuste vältimine ja seeläbi sõidueksami sooritamine on noorele lihtsam, kui ta on juba harjunud liikluses autoga sõitma. Ta käitub eksamil nii, nagu ta muidu autoroolis käituks.

Mis tingimustel see valem töötab?

Väga olulisel kohal on siin noore enda motivatsioon ja soov õppida väga hästi sõitma. Kuid sama palju loeb lapsevanema pealehakkamine, sest enamiku juhikandidaatide õppetasud ja riigilõivud tulevad just vanemate taskust.

Kindlasti tuleb teadvustada, et niisama juhendamisest ei ole tolku. Seda tuleb teha õigesti, sest juba paari iseseisvalt liigeldud aasta jooksul õpitakse mugavusest juurde valed liiklusvõtted ning liiklussituatsioone hakatakse lahendama viisil, mis maanteeameti sõidueksamil tagaks läbikukkumise. On ülimalt oluline, et neidsamu juurde õpitud «oskusi» ja «lahendusi» oma juhendatavale edasi ei õpetataks, sest vastasel juhul on tal juhendajaga sõitmisest rohkem kahju kui kasu.

Kuid see ei ole enam ületamatu probleem, sest interneti abil on võimalik leida abimaterjale, mis õpetavad korrektselt juhendama ja annavad näpunäiteid. Näiteks on autokool Motohunt loonud juhendajatele spetsiaalse videokursuse, mis lisaks korrektsete liiklus- ja sõiduvõtete meeldetuletamisele õpetab, kuidas paremini tulevast autojuhti juhendada.

Me mõistame, et eelnevate sammude astumiseks ei piisa üksi maanteeameti pingutustest. Igavese nõiaringi lõhkumine on võimalik vaid siis, kui juhendajaga sõitmine muutuks ka Eestis populaarsemaks.

Liiklus ja liiklusõpe on kooslus, mida ei saa üksikisik kuidagi mõjutada, see vajab kollektiivset arusaamist ja mõistmist.

Normaalse liikluskultuuri ning lühikesed eksami ooteajad saame siis, kui juba kogenud juhid panustavad algajate juhtide arengusse.