Galerii ⟩ Rullsuuskadel 1006 kilomeetrit läbinud Mart Kevin Põlluste finišeeris võimsalt Tartu südalinnas

Eesti pikamaasuusataja Mart Kevin Põlluste lõpetas täna oma kaheksa päeva kestnud teekonna rullsuuskadel ümber Eesti, läbides kokku 1006 kilomeetrit. Keskmiselt tähendas see ligi 130 kilomeetrit päevas, aga oli ka neid päevi, kui läbitud sai üle 160 kilomeetri. Põllustet oli finišisse tervitama tulnud suur hulk fänne, sõpru ja pereliikmeid ning emotsioonid olid laes. 

Plaan rullsuuskadel Eestile tiir peale teha oli Põllustel juba ammu, aga tänavu otsustas ta treener Kein Einaste nõu ja jõu abil oma eesmärgi täita. Põlluste soovis enda sõnul oma katsumuse toel tutvustada spordihuvilistele rullsuusatamist kui veel üht võimalust jooksu või rattasõidu kõrval ning suurendada tähelepanu suusatajate hooajaeelsele ettevalmistusele ja sponsorite osatähtsusele.

Inimesed said Mart Kevin Põllustet eri viisil toetada. Tema teekonna üks kilomeeter maksis 10 eurot ja kokku koguti 292 kilomeetrit ehk ligi 3000 eurot. Veel rohkem toetust ja häid sõnumeid jagati Põllustele aga kõigi kaheksa päeva vältel nii sotsiaalmeedias kui raja ääres. 

Mart Kevin Põlluste, seadsite Eesti ümber tiirutamise eesmärgiks rullsuusatamise kui spordiala tutvustamise laiemalt. Kuidas see õnnestus?

Ma arvan, et õnnestus, kuigi hetkel on võib-olla veel raske järeldusi teha. Arvestades meediakajastust ja kõike muud asja juures, arvan, et rullsuusatamisele on loodud positiivne kuvand. Loodan, et inimesed said innustust.

Kui palju oli rajal vahvaid seiku või olukordi, kus kohalikud inimesed uurisid, kes see neoonsärgis rullitaja on?

Eks alguses oli tee ääres tõesti inimesi, kes vaatasid, et mingi imelik sell liigub ringi. Aga pärast «Ringvaate» saadet tekkis palju kaasaelajaid ja pealtvaatajaid ka raja ääres. Kõige ägedam seik oli Rohuküla sadamas, kui üks perekond oli mind jalgratastel juba pikalt taga ajanud, aga kätte polnud veel saanud. Lõpuks tulid autoga kohale, tegime lastega pilte ja rääkisime päevast. Sellised momendid olid kõige ägedamad.

Mis kohti ise Eestimaal tiirutades enda jaoks avastasite? 

Ma arvan, et näiteks Hiiumaal käisin ma viimati 15 aastat tagasi, Hiiumaa ja Saaremaa vahelise praamiga polnud aga kunagi varem sõitnud. Peipsi äärt avastasin samuti enda jaoks ja ka põhjarannikut. Kindlasti avas see teekond silmi ning kinnitas, et Eestis on igal juhul kohti, kus suvel puhata.

Kuidas leidsite toidu, une ja treeningu vahel tasakaalu?

Ma üritasin toituda nii hästi kui võimalik ja olla piisavalt efektiivne. Rajal olid kaasas peamiselt spordijoogid ja energiageelid või mõned snäkid. Aga põhiline eesmärk oli süüa igal päeval soe lõuna, mis lükkaks mind edasi järgmisesse päeva.

Eelmise nädala ilm oli kohati väga muutlik, millised olid kõige raskemate ilmaolud?

Kõige keerulisem oli ikkagi nädalavahetuse torm Pärnumaal. Maha langenud puid oli kõvasti, aga õnneks jäin mina ja saateauto meeskond terveks. Ja  tegelikult sportimiseks oli täitsa sobilik ilm. Vihma sain, aga mitte üleliia palju, seega ilmaga pigem vedas.

Kui rääkida vaimsest poolest, siis kuidas teekond emotsionaalselt kujunes? Kas oli hetki, kui mõtlesite, et enam ei jaksa? 

Kindlasti, sest mul polnud kõrvaklappe ega midagi ja olin kogu aeg oma mõtetega üksi. Ja neid mõtteid oli väga palju ning tihedamini, kui oleks ehk tahtnudki. Aga kõige paremini aitas see teadmine, et keegi saateautos või kümne kilomeetri lähistel ootab sind. Ja nii sõitsid selle kümme kilomeetrit ära ja siis järgmised kümme. Nii ta läks. Aga oli neid hetki, kui oli sõidetud 60 kilomeetrit ja mõtlesid, et sõita on veel 110. Need hetked tahtsid hinge ja vaimu murda, aga õnneks seda ei juhtunud.

Olete varem välja öelnud, et järgmise hooaja suurim eesmärk on Tartu maratoni võit. Kas nüüd treeningud jätkuvad selles suunas, et olla nagu Raul Olle, kes viimati 2005. aastal Tartu maratoni võitis?

Eks ma valmistun ikka talveks edasi. Aga ma ei soovi olla Raul Olle, vaid Mart Kevin Põlluste. Tema teeb oma asja, ma teen küll sarnast sporti, aga loodan, et suudan tema saavutusi korrata.