Ultrasportlane Rait Ratasepp alustab täna uue katsumusega

Rait Ratasepp alustab täna uue katsumusega, läbida 20 päeva jooksul järjest 20 täispikka maratoni.

FOTO: Jakob Meier

Kui möödunud aastal pani ultrasportlane Rait Ratasepp inimvõimed proovile võõrsil ja läbis 40-kordse ultratriatloni, siis täna algab tema uus katsumus kodulinnas Tartus. Ratasepa eesmärk on läbida 20 päeva jooksul järjest 20 täispikka maratoni ning teha seda võimalikult kiiresti. Täna kell 13.15 alustab ta Tartus Raadi ja Vahi piirkonnas esimest maratoni, ta on välja mõõtnud 6,78-kilomeetrise ringi. Maratonidistantsi (42,2 km) läbimiseks tuleb ring läbi joosta kuus korda ning lisandub veel 1,52 km pikkune stardi- ja finišilõik.

Kuni reedeni võtab Ratasepp iga päev samal ajal ette maratoni Tartu rajal, nädalavahetusest alates liigub edasi teistesse Eesti linnadesse. «Valisin sellise kellaaja pärast lõunat, et jõuaksin iga maratoni vahel taastuda ning saaksin päeva jooksul ka teisi toimetusi teha ja perega koos olla. Lisaks Tartule plaanin maratone läbida Pärnus, Viljandis, Narvas, Rakveres ja Tallinnas ning viimane täispikk maraton on 1. augustil,» selgitas Rait Ratasepp oma plaane.

Ultrasport pole kulgemine

Ratasepa vähim eesmärk on joosta iga maraton alla kolme tunni, aga ta proovib anda endast igal juhul maksimumi. «See mõte tekkis mul ammu, sest tahan lükata ümber arusaama, et ultraspordi tegemine tähendab üksnes rahulikku kulgemist, kus aeg pole oluline. Tegelikult annab õige naudingu ikkagi võimalikult pika distantsi läbimine võimalikult kiiresti,» rääkis ultrasportlane. Tema sõnul on maratoni maagiline piir just kolm tundi ning varemgi on Ratasepp püüdnud seda aega päevases formaadis ultratriatlonide sees ületada, aga ei ole õnnestunud. 

«Ei hakka salgama, et katsumus saab olema keeruline ja nõuab päris hästi enda keha tundmist. Probleeme võib tekkida lihastega ja ilmaga, aga kogu võlu on nendest asjadest üle saada,» lisas Ratasepp. Ta ütles, et on tänavuseks katsumuseks hoopis teisiti valmistunud. «Näiteks aprillist juunini jooksin ma 56 päevaga 2000 kilomeetrit, iga päev keskmiselt 36 kilomeetrit päevas. Võrreldes eelmise aastaga olen juba praegu jooksnud kõvasti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga,» selgitas Ratasepp.

Kõige ettevaatlikum tuleb uue katsumuse puhul olla lihastega. «Kui pole eelmisest päevast taastunud, aga alustan kiiret jooksu, pean olema väga ettevaatlik. Muidu võin lihase ära tõmmata ja tekib mikrorebendi oht. See ongi füüsiliselt kõige keerulisem,» rääkis Ratasepp. 

Tema ei tea, et keegi maailmas oleks ette võtnud samal kujul katsumust, et hoiab maratoni läbimise tempo kogu aeg kiirena. «Küll on tehtud sada päeva ja enam kestvaid maratone, aga sellisel kiirusel, mida võib nimetada sörgiks. Mulle ei paku pinget maratonidistantsi nelja või viie tunniga läbida,» ütles ta. 

Koos Ratasepaga alustab samamoodi enda võimete proovilepanekut enam kui 60 inimest kümnes tiimis.

 
Tagasi üles