Muru niitmise vähendamine on küll roheline tegu, aga samal ajal läheb Ihaste männimetsast uue elurajooni tegemisel kaduma pool ja südalinna park peab taanduma kultuurikeskuse ees.
Ott Kiens: roheline orav Tartu linnapildis (1)
Viimaste nädalate jooksul on Tartu linnavalitsus jaganud kahetisi sõnumeid: ühelt poolt algas tore elurikkuse programm, teisalt jätkatakse parkide ja metsade vähendamisega Ihastes ja kesklinnas. Proportsionaalselt on hävimas rohkem roheala, kui elurikkust juurde tekitatakse.
Tartus on rohelised aastaid kritiseerinud ajale jalgu jäänud nõuet, mis nõuab liiga sagedast muru niitmist. Kultuuripealinna kureeritud elurikkuse programmi raames jäetakse nüüd parkides osa murust niitmata – tegemist on rohelise ettevõtmisega, kuna see tooks parkidesse uusi taimeliike ja sobiks tolmendajatele.
Teisalt aga kehtestati Ihastes Hipodroomi 4 ja Männimetsa 3a kruntide detailplaneering, millega kaob pool linnaosa südames asuvast kenast männimetsast. See on üsnagi loodusvaenulik tegu. Piltlikult öeldes toimetab Tartus roheline orav. Jääb vaid küsida, kas värvimuutus on püsiv või on tegemist uudishimuliku looma ja värvipoti ajutise kokkupuutega.
Milleks üldse peaksime hoidma rohealasid linna sees? Väga lühidalt öeldes puhastavad rohealad õhku, reguleerivad veeringlust ning mikrokliimat ja leevendavad globaalse kliimasoojenemise kahjulikke mõjusid. Metsakeskkonnas viibimine langetab inimese pulsisagedust ja vererõhku. Rohealad annavad võimaluse suhelda ja teha sporti. Rohealad vähendavad üldist stressi.
Piltlikult öeldes toimetab Tartus roheline orav. Jääb vaid küsida, kas värvimuutus on püsiv või on tegemist uudishimuliku looma ja värvipoti ajutise kokkupuutega.
Seejuures mida rohkem rohealasid, seda ulatuslikumad on nende poolt avaldatavad positiivsed mõjud. Praeguse kuumusega kogevad kõik, kuivõrd palju leevendust pakuvad täiskasvanud puud, alleed ja pargid. Kliimateadlased on viimase kümne aasta jooksul jõudnud konsensusele, et me elame inimtekkelise kliimasoojenemise ajastul. On tehtud mitmeid kokkuleppeid, näiteks Pariisi kliimakokkuleppe, mille kohaselt peaksime kõik hakkama elama keskkonnahoidlikumalt.
Seda eelkõige selleks, et vältida ebameeldivaid tagajärgi: ekstreemsed ilmastikunähtused, kliimapagulus, toidu- ja joogiveepuudus on neist vaid mõned.
Paraku on kokkulepped ning kokkulepitud asjade elluviimine kaks eri asja. Nii meil kui mujal maailmas jääb rohelise maailmavaate vajalikus mahus elluviimine poliitiliste otsuste puudumise taha.
On tervitatav Tartu linnavalitsuse plaan muuta Euroopa Komisjoni abiga Tartu kliimaneutraalseks 2030. aastaks. Selleks tuleb aga julgeda teha mitmeid ebamugavaid otsuseid. Ihaste metsa säilitamine oleks hea algus. Linna sees rohealasid rahuajal juurde ei teki.
Kui linnavalitsus lubab lähiaastatel ehitust Ihaste metsas ning Kaubahoovi pargis, siis on õigustatud küsimus: mis saab Tartu linna rohealadest?
Hirmsasti tahaks loota, et orav on muutunud roheliseks. Paraku tundub, et pigem hakkab rohelise värvi alt siiski miskit muud välja paistma.