Teadustelk sätib end Autovabaduse puiesteele ajusporti pakkuma

Teaduskooli juht Riin Tamm (esiplaanil) koos teaduskooli arendus- ja koostöö peaspetsialisti Marek Järviku ning õpilastegevuse peaspetsialist Terje Kapiga Toomel telgi atribuutikat katsetamas.

FOTO: Liis Vahe

Tartu ülikooli teaduskool seab 13. kuni 17. juulini Autovabaduse puiesteele üles oma sinistes värvides telgi eesmärgiga hakata silma nii lastele kui ka lastevanematele.

Teaduskooli eesmärk on pakkuda nutikatele õpilastele võimetekohaseid proovikive ja põnevaid õppematerjale, mis täiendavad kooliprogrammi. Või nagu ütleb teaduskooli juht Riin Tamm – teaduskooli eesmärk on näidata, miks neid aineid, mida koolis õpetatakse, elus vaja võib minna.

«Suvel on oluline liikuda ja teha sporti, aga teha võib ju ka ajusporti,» rääkis Riin Tamm, pidades silmas seda, et kui lapsevanemad seavad end Autovabaduse puiesteele aega veetma ja kohvi jooma, võivad lapsed pärast koogi söömist silgata teadustelki, kus saavad lahendada ülesandeid, mis näivad seiklusrohked ja mille katki hammustamisest sünnib teadmine, et lisaks matemaatika tundmisele tuli kasuks hoopis loogika.

Teadustelgi ülesanded on välja mõelnud Raili Vilt, kes on maailma populaarseima matemaatikavõistlusmängu Känguru Eestisse tooja, ning Maksim Ivanov, kes lisaks teaduskoolis kursuste tegemisele töötab ka Annelinna gümnaasiumi matemaatikaõpetaja.

Või nagu ütleb teaduskooli juht Riin Tamm – teaduskooli eesmärk on näidata, miks neid aineid, mida koolis õpetatakse, elus vaja võib minna.

Teaduskool osaleb arvamusfestivalil

Riin Tamm meenutas eelmise aasta arvamusfestivali Paides, kus teadustelk väljas oli ja kus lapsevanemad läksid hasarti juba 6. klassi olümpiaadiülesandeid lahendades. See tähendab, et teadustelk ei ole mõeldud ainult õpilastele, ka lastevanemail on seal põnev.

Tänavu 14. ja 15. augustil peetaval arvamusfestivalil Paide vallimäel on Tartu ülikooli teaduskool samuti kohal ning teaduskooli välja pakutud arutlusteema teadusalal on «Millal saab õpetajat robotiga asendada?».

Loomulikult ei asenda õpetaja isiksust ja sarmi miski, aga reaalsus on, et õpetajaiks õppijaid napib ning mõnes koolis peab füüsikat andma hoopis kehalise kasvatuse õpetaja.

Ka võiks selles arutelus Riin Tamme sõnul üksteiselt küsida, kas koolis on üldse vaja iga päev käia, kuna eriolukord õpetas koolikorraldust ka teistpidi mõistma ja mõtestama.

Kuidas teaduskool ise eriolukorras hakkama sai?

«Me elasime otsekui tõusulaines, kuna teaduskooli kursused ongi enamasti e-õppe kursused,» vastas Riin Tamm.

Rahvusvahelised olümpiaadid jäid küll ära või on olnud veebipõhised, kuid poolte Eesti olümpiaadide lõppvoorud said ka enne kriisi või siis peale eriolukorra lõppu peetud. Eriolukorra ajal lõid teaduskooli (kaas)töötajad aga terve rea uusi veebiviktoriine, mille lahendamine läks lahti nagu kulutuli.

Võistlustest võttis osa ligi 30 000 last. Nad said viktoriinides osaleda mõnuga, ilma ajastressi talumata, kuna üks voor kestis nädal aega ja selle jooksul tuli lahendada näiteks kümme ülesannet. Tublimatele jagati auhindu.

Nuputamine võib olla ka suvine ajaviide

Keskkonnas viktoriinid.ee saab neid ülesandeid harjutada suvelgi.

Järele saab vaadata ka teaduskooli videoloenguid, mis meelitasid aprillis kokku ligi 2000 vaatajat. See tähendas, et igat loengut jälgis reaalajas 13–14 klassikomplekti. Teemad olid põnevad: «Mis on kurjus ja kust see tuleb», «Astrobioloogia – maavälise elu otsinguil», «Mõtteeksperimendid ja kogemusmasin». Lõpus sai esitada küsimusi.

TÜ teaduskooli juht Riin Tamm mõtleb entusiastlikult sügise peale. «Meie ülikooli tudengid hakkavad siis käima põhikooliõpilastele programmeerimist õpetamas. Me nimetame neid IT-õpikodadeks,» rääkis Riin Tamm. «Me märkame oma töös andekate lastega ju sedagi, kus järelkasvu väga ei paista. Kuna kolmeaastane programmeerimisprogramm «Noored Koodi» sai läbi, siis otsustasime, et see töö ei tohi katkeda. Lisaks loome suvel hulgaliselt õppevideoid, millest peaks õpetajatel sügisest palju kasu olema. On, mida oodata!»

Teadustelgi üks nuputamisülesanne

Kõik kokad teevad süüa. Mõned inimesed ei tee süüa. Mis sellest järeldub?

A: Mõned inimesed ei ole kokad.

B: Ükski kokk pole inimene.

C: Kui mõned kokad ei tee süüa, siis mõned inimesed teevad süüa.

D: See, kes teeb süüa, on kas inimene või kokk.

E: Mitte ükski eelnevatest väidetest ei sobi.

Allikas: Raili Vilt

Tagasi üles