Pangodi vähipüügiload osteti ära minutiga

Mehed vähimõrraga veel. Foto: Aimar Rakko

Kui sel aastal on vähipüügilube enamikus maakondades saada piirarvuvabalt, siis erand on Pangodi järv Tartumaal ja kogu Saaremaa. Nendesse püügipiirkondadesse loa saamiseks tuli taotlus esitada 1. juulil kohe pärast kella 9 hommikul, kuna seal on soovijaid palju ja lube kõigile ei jagu.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul jagati 1. juulil keskkonnaametist Pangodi järvele viis luba välja poole minutiga. Ning pilet.ee lehel osteti 75 luba ära ühe minutiga. «Ilmselt oleks ostetud kiireminigi, kui taotlejate suure arvu tõttu poleks see süsteem tiguaeglaseks muutunud,» ütles ta.

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini.

Jõevähi seisund Eestis ja ka kogu Euroopas on viimase 150 aasta jooksul palju halvenenud, mistõttu on vähipüük osades veekogudes keelatud. Aimar Rakko tõdeb, et kuigi jõgede ja järvede reostuskoormused on vähenenud ja elupaigad taastumas, muutub jõevähi asurkonda üha enam ohustavaks teguriks võõrvähiliikide levik. Lisaks elupaikade hõivamisele levitavad nad ka jõevähile surmavat vähikatku, mille vastu on võõrvähiliigid ise resistentsed.

Praegu on teada Eestis rohkem kui 300 jõevähi leiukohta, enamikus neist aga ei ole vähki kuigi arvukalt. Paremad vähiveekogud asuvad Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Haiguste ja võõrliikide leviku tõkestamiseks ei tohi püütud vähke teistesse veekogudesse ümber asustada.

Vähipüügist saab lähemalt teada keskkonnaameti kodulehelt, kus on ka nimekiri veekogudest, kus vähipüük on keelatud.

2020. aasta vähipüügilubadest müüakse 94 protsenti internetis www.pilet.ee lehel, ülejäänud kuus protsenti keskkonnaametis. Vähipüügitaotluse jaoks on vaja soetada kalastuskaart ja kõige mugavam on seda teha veebikeskkonnas pilet.ee.

Esimesel taotlemisel tuleb luua kasutajakonto ning end autentida ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu. Taotluse võib saata ka postiga või e-postiga aadressile [e-mail].