Kohalik vutt küpseb õpiköögis praeks

Maitseelamuse kojas töötoas õpetatakse ka seda, kuidas kodumaist sibulat kaugemalt toodutest eristada. Koja perenaise Triinu Ak­ker­manni käes on vanikusse punutud Peipsi-ääre sibulad. Foto: Sille Annuk

Kaks naisterahvast astuvad maitseelamuse koja uksest keskpäeva paiku sisse, et välja uurida, mida õhtuses õpitoas koos Veiko Tääriga kokkama hakatakse. Koja perenaine Triinu Akkermann teeb aga kavala näo ega reeda menüüst midagi.

Antoniuse õues tegutseb novembri lõpupäevadest alates uus üüriline, MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök, kes võttis enda kasutada uue hoone alumise korruse köögiruumi.

Maitseelamuse koda on põhimõtteliselt toidukoht, sest süüa saab seal päris kindlasti. Enne sööma asumist tuleb aga kogu toit omaenda valgete näpukestega valmis teha.

Kodusest söögitegemisest erineb see selle poolest, et menüüd ei pea ise välja mõtlema, kokatakse suurema seltskonnaga ja kogu tööd juhendab professionaal. Meeldiva lisana ei pea ostma ise toiduaineid ja nõudepesu rõõmgi jääb täielikult võõrustajatele.

Peale Akkermanni tegutsevad veel peremees Tauno Laasik ja kondiiter Anari Noorem.
Laasik rääkis, et kõik sai alguse sellest, et talle pakub natukene huvi, mida toiduga teha saab ja kuidas.

Tavaliselt tuleb inimestel mõni geniaalne idee ning seejärel hakatakse selle teostamise tarvis sobivat pinda otsima, kõnealusel juhul oli järjekord vastupidine. Laasik nägi Anto­niuse õues pakutavaid ruume ning mõte hakkaski jooksma.

Triinu Akkermann rääkis, et koostööd tehakse Eesti Kulinaaria Instituudi ja Lõunakeskuse taluturuga ning juhendajaid saadetakse neile mõlemalt poolt, seega nii kõrgeltharitud gurmeekokkasid kui ka maaperenaisi, kes teavad väga hästi, mida hakata peale vutiliha ja
-munadega. Kord kuus tuleb juhendama ka mõni söögitegemist armastav kuulsus.

Akkermanni sõnul ei öelda õpitubadesse tulijatele nimme, mida täpselt tegema hakatakse, sest see võib inimese põhjusetult ära hirmutada.

Koja eesmärk on õpetada kokkama lähedalasuvate kodumaiste tootjate toorainest.

Maitseelamuse kojaga enam-vähem ühel ajal tööd alustanud Antoniuse õue perenaine ja loomemajanduskeskuse müügi- ja turundusjuht Auli Solo rääkis, et tema teada pole 2010. aastal valminud gildimaja köögiruumis püsiüürilist olnud, küll on seda kasutatud ajutiselt, näiteks gildis toimuvate ürituste toitlustamiseks.

Solo sõnul oodatakse uusimalt kojalt just seda, mida nad praegu teevad – õpitubasid, kuhu võib sisse astuda igaüks, ning kindlasti toovad toiduhuvilised õuele elu juurde.

Peale n-ö tavakodanike on edaspidi plaanis teha õpitubasid ka ettevõtjatele. «Toit on kõige parem visiitkaart. Kui kusagil käid, siis kõik muu võib ununeda, aga toit jääb alati meelde,» rääkis Laasik, et meil näiteks väiksemates kohtades pakutakse alatihti ühte ja sama šnitslit või seljankat ning midagi huvitavamat ei tehtagi.

MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök

• Kokkamise õpitubasid ja toitlustamist pakkuv ettevõtmine, mis tutvustab kohalikke tooraineid ja traditsioonilisi toite.