Linnajuhid ja arhitektid on öelnud, et autovaba puiestee eesmärk on elavdada kesklinna, ühendada omavahel paremini Emajõge ja südalinna, pakkuda toredaid vaba aja veetmise võimalusi, toetada kohalikku ettevõtlust, tuua kokku erinevad põlvkonnad ja tugevdada eriolukorra järel kogukonnatunnet.

Kriitika tegijatesse oskas Tartu linnarhitekt Tõnis Arjus suhtuda aga rahulikult ja mõistmisega.

«See on ju suur muutus ja suured muutused tekitavad alati vastuseisu. Kui mõelda aga selle peale, milleks meile linn või mis on linna ülesanne, siis saame ju aru, et linn ei ole ehitatud sel eesmärgil, et jõuda ühest kohast autoga kiiresti teise kohta.»

Tõnis Arjus on veendunud, et kui linna luua uusi kohtumispaiku, uusi olukordi ja pisut ootamatust, siis loob see inimestele uusi mälestusi, kogemusi ja elamusi. «Just see tugevdab inimeste kiindmust oma linna ja oma inimeste vastu ning tugevdab kodulinnatunnet ja -identiteeti,» rääkis ta. See võiks ollagi ta sõnul linna kui elukeskkonna üks mõte.

Autovabaduse puiestee on algatanud niisiis diskussiooni, millist linna inimesed enda ümber näha soovivad, milline on hea avalik ruum, milline mitte ja kuidas vähendada liikluskoormust südalinnas.

Kui autodest vabal puiesteel esimesel õhtul midagi hämmastas, siis suur kandiline veepeegel, kus lapsed said poolest säärest saadik sees lodistada, nii et uus kuumalaine on taas teretulnud; samuti selle puiestee mastaap, kuna autos istudes näib see tänav igalt sõidurealt üsna tavaline, jalutades aga avar ruum, kuhu on loodud lõputa hulk tegevusi, raha kulutamise võimalusi ja logelemisepaiku.

Ka kostus ühelt (ilmselt) sissesõitnud seltskonnalt imestus, mis tartlase võib muigama panna, et kas on võimalik, et Tartus on tõesti nii palju inimesi?!

Autovabaduse puiestee jääb lahti 2. augustini. Pühapäevast neljapäevani on see tegevusteks avatud kuni kella 22ni, reedel ja laupäeval pool tundi üle kesköö.

Programmi saab lähemalt uurida siit. Programm täieneb iga päev.