Pille Tsopp-Pagan: Eakate väärkohtlemine jääb sageli varju (1)

Pille Tsopp-Pagan
, Naiste tugi- ja teabekeskuse tegevjuht
Copy
Pille Tsopp-Pagan
Pille Tsopp-Pagan Foto: Erakogu

Eriti praeguse koroonakriisi järellaines on oluline tähelepanu pöörata eakatevastase vägivalla tõsisele ulatusele. Eakatevastane vägivald on ohtlik, samas ka soospetsiifiline ja mitmekülgne sotsiaalne probleem.

Kahjuks tuleb seda ette kogu maailmas, ka igas Euroopa riigis, iga päev ette lugematu arv kordi. Eakad võivad sattuda ohtu vanadekodudes, hooldekeskustes, haiglates, ametiasutustes ja ka kodus oma pere seltsis.

Koroonaaeg mõjutab eakaid kaaskodanikke tugevamalt kui teisi, sest nad on sõltumata tervisest koroonaviiruse riskirühm ja kõige tõsisemalt mõjutatud karantiinimeetmetest. Uuringute ja kogemuste kohaselt on soopõhisest vägivallast enim mõjutatud eakad naised. Prantsusmaa raporteeris esimesel eriolukorra kuul naistevastase lähisuhtevägivalla juhtumite arvu tõusu üle 30 protsendi.

Koroonakriisi algusest peale oli ka näha, kuidas me ühiskonnas eakatesse suhtume. Avalik kommunikatsioon lükkas nad gruppi «nemad, kelle eest meil tuleb otsustada» ehk infatiliseeris ilma nende endiga neisse puutuvaid turvalise otsuseid läbi arutamata. Sotsiaalseid kontakte piirati tugevalt, nii et lastel ja lähimatel perekonnaliikmetel ei olnud lubatud eakaid sugulasi näha ega külastada. Eakatel oli sunnitud eraldatuse ja piirangute tõttu vähe võimalusi kaebusi esitada või abi saada. Hästi läks neil, kel oli arvuti või muu seadme abil võimalik pereliikmetega sidet pidada ja üksteise eluga kursis olla.

Samas ei ole praeguseks veel teada, kui suur hulk eakaid oli sunnitud jääma kinniste uste taha vägivaldse pereliikmega. Kogemuslik teadmine, et neid olukordi on, muutis meid murelikuks. Kohe märtsi keskel hakkasime sel teemal partneritega arutama ning rõõmustas see, et ohvriabi oli operatiivne ja tegi märkamise teavituskampaania kogukonnaliikmetele. Et inimesed märkaksid oma lähedal elavaid, tunneksid huvi nende käekäigu vastu ning kahtluse korral helistaksid ohvriabi kriisitelefonile ning küsiksid nõu. Märkame, tunneme huvi ja sekkume, kui midagi on valesti – selle alla kuulub ka potentsiaalsest abivajajast teatamine. Meie kõigi ülesanne on olla hooliv.

Mitme riigi koostöös käima lükatud projekt MARVOW püüab luua riiki, omavalitsusi ja vabaühendusi ühendavat koostöömudelit eakate vägivallaohvrite abistamiseks ja vägivallatsemise vastu.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles