Milline on elu koroonaviirusvabas Tartu ülikooli kliinikumis?
Koroonaviirushaigust ei ole kliinikumis ravitud juba kuu aega.

  • Kontrollpunktid kliinikumi ustelt on kadunud, tavaolukorras maski kandma ei pea.
  • Üldine soovitus on patsiente mitte külastada.
  • Kätepuhastusharjumust tuleb hoida, desinfitseerimisvahendid kõikjal olemas.
  • Koroona osas testitakse vaid ülemiste hingamisteede haigustunnustega patsiente.

TÜ kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2. intensiiravi osakond, kus viibisid eriti rasked Covid-19 diagnoosiga patsiendid. Praegu on siin tavalised intensiivravihaiged, kelle ravimisel täiskomplekti isikukaitsevahendeid vaja ei lähe.

FOTO: Margus Ansu

Tartu ülikooli kliinikumi ükskõik millisest uksest sisenedes ei peata tulijat enam kontrollpunkti õde. Temperatuuri ei mõõdeta, tervise kohta küsimusi ei küsita, maski ei pakuta.

Seda lubab epidemioloogiline olukord, kuna koroonaviiruse levimus riigis on praegu madal. Küll aga soovitatakse inimestel puhastada käsi ning kätepuhastusvõimalused on kliinikumi ruumides kõikjal alles.

Ravil oli 46 koroonaviirushaiget

Anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku ülemõde Ilona Pastaruse andmeil raviti Covid-19 patsiente kliinikumis kokku 46, neist umbes kolmandik vajas intensiivravi, kolm suri.

Intensiivravi vajava viimase koroonaviirushaige isolatsioon lõppes kliinikumis 22. mail. Pärast puhastust ja desinfektsiooni sai sellest tavaline intensiivraviosakond, mil on valmidus taas muutuda koroonaviirushaigete osakonnaks, kui elu seda nõuab. Üht isolaatorit hoitakse reservis ja tühjana selle esimese võimaliku uue viirushaige tarvis.

Covid-19 nakkushaiguste osakonnast kirjutati viimane patsient koju 1. juunil 2020.

Selle ukse taga on Covid-19 patsiendi ootel isolaator, mis on reservis juhuks, kui peaks saabuma uus koroonaviirushaige patsient. Pildil seisab anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku ülemõde Ilona Pastarus.

FOTO: Margus Ansu

Kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju ütles, et 1. juulist alates ei pea ka patsiendid kandma kirurgilist maski, välja arvatud COVID-19 kahtluse korral või juhtudel, kui inimene põeb mõnd ägedat hingamisinfektsiooniga haigust.

Niisamuti ei pea kandma maski kliinikumi töötajad haigega suheldes, kui pritsmete tekkimise oht puudub.

Kliinikumi üldine soovitus on patsiente aga mitte külastada. Juhul, kui selleks on tekkinud äärmine vajadus, tuleb see osakonnaga eraldi kokku leppida.

Kui vähimgi kahtlus, siis räägi

Kliinikumi arstide ja õdede palve on veel, et kui arsti vastuvõtule või haiglaravile tuleval inimesel on kahtlus COVID-19 nakkuseks, see tähendab, et kui ta kehatemperatuur on parasjagu või on olnud eelneva seitsme päeva jooksul vähemalt 37,8 ning kui hiljuti on tekkinud vähemalt üks hingamisteede haiguse sümptomitest, kas püsiv köha, hingeldus või kurguvalu, siis sellest kindlasti rääkida. Ning ka siis, kui ta on 14 päeva jooksul kokku puutunud koroonaviirushaige inimesega,

Ühtlasi jälgib kliinikum koroonaviiruse levikut pidevalt ning vajadusel taastab ontrollpunktide töö ning ka enne ravile saabumist COVID-19 suhtes testide tegemise. Kõiki ülemiste hingamisteede haigustunnustega patsiente testitakse endiselt.

Kõige tähtsam tõdemus

Kliinikumi kommunikatsioonijuhi Helen Kaju sõnul on nende haiglapersonali kõige suurem saavutus see, et kogu COVID-19 pandeemia ajal ei levinud viirus haiglasiseselt. Töökohal ei haigestunud ükski töötaja ning haiglas ei haigestunud ka ükski patsient.

«See on märkimisväärne saavutus, mis sündis tänu kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna ja infektsioonikontrolli teenistuse tõhusale tööle ning töötajate professionaalsusele,» sõnas ta.

Tagasi üles