Riigikohus kaalub kolm inimest tapnud eluaegse vangi vabastamist

Kägistamine. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

​Riigikohus hakkab arutama veerand sajandit tagasi kolm inimest tapnud ning eluaegset vangistust kandva Eduard Mägi vanglast vabastamist.  

Karistusseadustiku kohaselt võib eluaegse vangi katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui too on karistusajast ära kandnud vähemalt 25 aastat. Kuna praeguseks on 48-aastane Eduard Mägi karistusest kandnud ära üle 25 aasta, siis on tal seaduse järgi võimalus enne tähtaega vanglast vabaneda. Tema vangistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest 1994. aasta 28. septembril.

Samas leidsid nii Tartu maakohus kui ka Tartu ringkonnakohus, et tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine on praegusel ajahetkel ennatlik. 

Maakohus leidis, et kuigi Mägi käitumine vanglas on olnud eeskujulik, olid tema kuriteod väga jõhkrad ning teda saaks vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks üliväike. Nii see aga kohtu hinnangul ei ole.

«Mägi retsidiivsusoht on liiga kõrge ning tema vabanemisjärgsed elutingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda seda piisavalt. Samas ei välista kohus Mägi ennetähtaegset vabastamist mõnel järgmisel ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumisel,» märkis kohus.

Lisaks rõhutas maakohus, et on oluline, et vabanemisjärgne keskkond oleks sobilik ülipikas vangistuses viibinule ja tagatud oleks igapäevane nõustamine, abi ja järelevalve.

Ringkonnakohtu kohtukolleegium leidis maakohtuga ühtviisi, et Mägi kuriteo asjaolud annavad põhjuse näha uue raske kuriteo toimepanemise riski tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks liialt suureks. Ka ringkonnakohus märkis, et tulevikus võivad kohtud Mägi ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks pidada, kui ta pingutab ja jätkab samasugust käitumist ning loob olukorra, kus tema karistuse jätkamise vajadus tõepoolest ära langeb ja ta tuleb vangistusest vabastada.

Samas jäi ringkonnakohtu kohtukolleegiumi üks liige eriarvamusele, milles märkis, et eluaegset vangistust kandva inimese puhul tuleks hinnata uute kuritegude tõenäosust ning selleks oleks pidanud Mägi osas läbi viima riskihindamise ekspertiisi.

Ringkonnakohus pidaski kõigepealt ekspertiisi läbi viimist põhjendatuks ning otsis isegi välja spetsialisti, kes oli nõus ekspertiisi tegema, kuid seejärel siiski loobus ekspertiisist. Seda pidas eriarvamusele jäänud kohtunik veaks ning leidis, et ekspertiisi oleks pidanud tegema ja kohus oleks pidanud alles seejärel otsustama, kas Mägi on võimalik vabastada või mitte.

Eelmisel nädalal võttis riigikohus Eduard Mägi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi määruskaebuse arutusele, kuid istungi aega pole veel määratud.  

1995. aasta sügisel tunnistas Narva linnakohus Eduard Mägi süüdi ühe naise vägistamises ja tapmises ning kahe mehe tapmises ja määras talle surmanuhtluse, mille riigikohus asendas 1997. aastal eluaegse vangistusega.

Süüdistuse järgi tirisid purjus Mägi ja tema kaks kaaslast 1994. aasta 5. mai öösel Narvas autosse kohaliku raudteepolitsei purjus kordniku. Kurjategijad röövisid kordnikult püstoli koos 16 padruniga, peksid teda ja kägistasid seejärel surnuks. Mehed viskasid laiba Balti Elektrijaama kanalisse.

1994. aasta mais müüs Mägi kordnikult röövitud püstoli koos padrunitega 150 USA dollari eest Narvas eeluurimisel tuvastamata jäänud mehele.

1994. aasta 15. septembri öösel vägistasid Mägi ja tema kaks kaaslast Balti Elektrijaama lähedal autos naise ning kägistasid ta Vaivavara vallas metsas surnuks. Kurjategijad röövisid tapetult ka kuldketi, kõrvarõngad ja muid asju 7300 krooni väärtuses.

Sama aasta 26. septembri öösel peksid purjus Mägi ja tema kaks kaaslast invaliidist meest, kes suri saadud vigastustesse. Kurjategijad viskasid tapetu laiba karjääri.

Kolmikust sai karmima karistuse Mägi, tema kaaslased pääsesid tähtajaliste vangistustega.