Kesklinna parkides algas elurikkuse mõõtmine (4)
/nginx/o/2020/06/30/13181429t1h5a6f.jpg)
Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühm alustas Barclay platsil, Uueturu ja Kaubahoovi pargis elurikkuse mõõtmist ja analüüsimist. Parkides loeti üle ja määrati taimeliigid ning võeti mullaproovid, ühtlasi paigaldati püünised ämblikele ja teistele maapinnal liikuvatele selgrootutele.
Elurikkuse mõõtmine on seotud Tartu 2024 kultuuripealinna projektiga «Kureeritud elurikkus», mis muudab pargid järgmistel aastatel justkui laboratooriumiks, kus katsetatakse eri mooduseid, kuidas elurikkus südalinna tagasi tuua. Selleks et teada, kui elurikkad või vaesed on pargid ja milline on arenguruum, on oluline välja selgitada senine elurikkuse seis, teha kindlaks, millised taimed, putukad ja ämblikud linlastega kesklinna parke jagavad.
Maastike elurikkuse töörühma juhi Aveliina Helmi sõnul on Tartu kesklinna pargid praegu oma taimestiku poolest üsna vaesed, peamiselt valdavad murusegude liigid, eelkõige kõrrelised.
«Paranemisruumi on siin kõvasti, sest paljud Eesti kaunilt õitsevad niiduliigid sobivad hästi kaunistama parkide avatumaid alasid ning metsaliigid parkide varjukamaid piirkondi. Neile tuleb aga võimalused luua ning aidata neil kohale jõuda,» lisas ta. «Ma arvan, et iga linnaelanik rõõmustab, kui parkides jalutades näeb õitsemas kodumaiseid kellukaid, härjasilmasid, naistepuna või kui kevadeti kaunistavad parke ülased, kevadine seahernes ja teised salutaimed.»
Elurikkust loendavad Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühma liikmed Mirjam Võsaste, Elisabeth Prangel, Jelle Devalez ja Aveliina Helm.
Kui elurikkad on Tartu kesklinna pargid enne, kui elurikkust soodustavat tegevust on alustatud, selgub järgmisel aastal, mil kogutud andmete põhjal valmib Tartu ülikooli magistrandi Mirjam Võsaste magistritöö. Saadud teave on alus sellele, kuidas suurendada järgmistel aastatel parkide looduslikku mitmekesisust ja muuta need inimsõbralikumaks.
Projekti «Kureeritud elurikkus» vedajad on maastikuarhitektid Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg.
Selle aasta juunist alates on Tartu südalinna parkides näha kõrgema heinaga platse, kus niidetakse harvemini. See on esimene samm, et muuta kesklinna pargid elurikkamaks. Niitmise vähendamine on «Kureeritud elurikkuse» projekti esimene elurikkust soodustav etapp. Kõrges rohus tärkab rohkem taimeliike ning mitmekesisem keskkond on putukatele, väikestele loomadele ja lindudele parem elupaik. Kõrge rohuga pargid niidetakse uuesti suve lõpus kolletamise ajal.