Karl Pütsepp: autovabadus ja mitmekesisem linn

Karl Pütsepp Foto: Sille Annuk

Autovabaduse puiestee idee on kütnud kirgi. Mu meelest ei peaks olema põhiküsimus, miks Vabaduse puiesteest saab juuli algusest augusti alguseni Autovabaduse puiestee, vaid mida selle kuu ajaga saab teha. Meil on võimalus proovida, kas sellest võiks päriselt saada Tartu tuiksoon – ülejäänud üheteistkümnel kuul saab sellel vabalt liikuda pigem busside ja autodega.

Selle idee keskmes pole autode iga hinna eest keelamine, vaid ühtse kesklinna ajaveetmisala tekitamine. Ei ole mõtet kedagi süüdistada tema liikumisviisi valiku või võimaluse pärast. Keegi pole halb, kuna sõidab autoga, samuti pole ükski rattur lihtsalt rattaga sõitmise pärast õilsam, aga paraku on Tartu olnud seni rohkem autosõitjat eelistav linn. Autovabaduse puiestee on uus ja värske võimalus tuua linnasüdamesse melu, paiga, kus olla, mitte kust läbi sõita.

Juba mitmendat aastat on tartlased hõivanud Kaarsilla ja Võidu silla vahelise ala, ent kitsas jõeäärne teeriba ei lase seda kasutada mitmel otstarbel: ruumi on vaid välikohvikuile.

Autovabaduse puiestee on abikäsi kesklinna äridele ning ettevõtjaile. Londoni transpordiameti tellitud uuring, mida hiljuti tutvustas ajakiri Forbes, näitas, et jalakäijad, ratturid ning ühissõidukite kasutajad kulutavad kohalikes ettevõtetes ja poodides 40 protsenti rohkem kui autosõitjad.

Autovabaduse puiestee toob kesklinna senisest mitmekesisemat linnaruumi, mis võimaldab tänavasporti, töötamist ja kultuuriüritusi, kus publik saab hoida küllaldast vahet. Vähetähtis pole seegi, et siiasamasse parki kavandatakse südalinna kultuurikeskust. Autovabaduse puiestee harjutab seda paika üles leidma.

Uued kooskäimisvõimalused kesklinnas aitavad taastada tartlaste kogukonnatunnet pärast eriolukorda, need sobivad selleks valatult.

Emajõe-äärsed pargid ei ole oma pimeduses ning hoolitsematuses ligitõmbavad. Missugune tohutu potentsiaal sel alal on, näitavad ilmekalt mitmendat aastat tegutsevad välikohvikud ning vastne Delta-esine.

Emajõe-äärsed pargid ei ole oma pimeduses ning hoolitsematuses ligitõmbavad. Missugune tohutu potentsiaal sel alal on, näitavad ilmekalt mitmendat aastat tegutsevad välikohvikud ning vastne Delta-esine. Tartlased on need paigad lühikese ajaga enda omaks teinud, tulevikus tuleb tegeleda kogu Emajõe-äärse ruumi ümbermõtestamisega ning sellest ühtse mitmekesiste ajaveetmisvõimalustega ala loomisega. Autovabaduse puiestee on selle poole oluline samm.

Ideaalis võiks kesklinnas suvel veeta kasvõi terve päeva: süüa kohvikuis, lugeda haljas­alal tänavaraamatukogust laenatud raamatut, sportida või veeta mõnusalt aega lemmikloomaga, istuda veel kohvikuis või Emajõe-äärseis lokaalides. Tunda Tartust ja selle kesklinnast mõnu ja veeta aega koos teiste tartlastega.