Kvartali keskus võib saada kaks lisakorrust

Kvartali keskusele kavandatakse kaht lisakorrust. Eskiislahenduse järgi ehitamisel oleks keskusel seitse maapealset korrust. Foto: Kadarik, Tüür. Arhitektid.

Kvartali keskus Riia 2 krundil on Turu tänava poolt vaadates viiekorruseline, Aleksandri tänava poolt neljakorruseline, kuid eile algatas Tartu linnavalitsus TTK Kultuurikeskus OÜ taotlusel detailplaneeringu kahekorruselise pealeehitise rajamiseks. Hoone brutopinnale lisanduks nii umbes 9500 ruutmeetrit, ehitisealune pindala ei muutu.

Suur klaastahukas

Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven selgitas, et jutt on eeskätt uutest bürooruumidest.

Pealeehitis soovitakse linnavalitsuse selgitusel lahendada ühtse horisontaalse mahuna, mis on tõstetud olemasolevate liigendatud fassaadide kohale. Kuues korrus on fassaadi suhtes tagasiastega, viimane korrus toetub postidele. Plaanis on rajada klaasfassaad, mis koosneb ühtlustatud väljanägemisega läbipaistvast ja läbipaistmatust osast. Detailplaneeringu algatamise taotlus toetub OÜ Kadarik Tüür Arhitektid koostatud arhitektuursele eskiislahendusele.

Meie suured arengueesmärgid on, et kesklinn elaks ja siin oleks palju tegevust, ütles Reno Laidre.

Kvartali krunt Turu, Riia, Aleksandri ja Soola tänava vahel on üle 10 000 ruutmeeri, hoones on kaks maa-alust ja viis maapealset korrust ning 54 611 ruutmeetrit netopinda.

Üldplaneeringu kohaselt pole kesklinnas üldpõhimõttena lubatud madalamaid kui kolmekorruselisi ja kõrgemaid kui kuuekorruselisi hooneid ehitada. Urmas Ahven ütles, et praegusel juhul on soov rajada seitse korrust ja ei ole selgelt sõnastatud, millal selliseid erisusi lubatakse.

Linna huvid

Abilinnapea Reno Laidre lisas, et linnavalitsusel on õigus seda kaaluda.

«Meil on vara rääkida lahendusest, aga me algatame üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu – nagu üldplaneering ütleb, nii tuleb teha. Teatud mahus ja teatud juhtudel võib suuremat kõrgust kaaluda,» ütles Laidre. «Meie suured arengueesmärgid on, et kesklinn elaks ja siin oleks palju tegevust, maad on aga kesklinnas vähe. Selleks oleme kesklinna tihendanud, Holmile võiks kunagi elu tulla, Sadama kvartali arhitektuurivõistlus on tehtud, kaubamaja on lubanud teha katuseterrassi. Meie arust aitaks see strateegiliste eesmärkide täitmisele kaasa. Planeeringu algatamine ei tähenda kehtestamist. Nüüdse detailplaneeringuga avame dialoogi ühiskonnas.»