Urmas Klaas: Tartu – linn inimeste jaoks

Tartu linnapea Urmas Klaas oma kabineti akna peal.  Foto: Kristjan Teedema

Juunikuu 29. päev, Tartu kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse mälestuspäev, see on ka Tartu linna päev. Oleme viimastel aastatel linna päeva üha sisukamalt tähistanud. Erakordne aasta suunab meid seekord oludele vastavaid lahendusi otsima. Osa üritusi saab jälgida üksnes digikanalite kaudu. Me ei võta veel ette suuri rahvakogunemisi, kuid see ei vähenda päeva tähtsust ega tähendust.

Tartu on meie kõigi ühine looming. Nii tänaste kui ka siin varem oma teeradasid kõndinud tartlaste looming. Oleme seda linna arendanud üheskoos ja meie inimeste heaks. Tartu areneb pidevalt ning saab peagi oma väärtusi ja külalislahkust veelgi enam Euroopaga jagada, sest oleme võitnud õiguse olla Euroopa kultuuripealinn.

Paslik on rääkida linna mälust. Mitte keegi teine peale meie ei kanna hoolt meie mälu eest. Kui me sellega ei tegele, tekivad või tekitatakse meile mäluaugud ja see on ohtlik. Seepärast meenutame linna päeval suuri tartlasi ja nende hulgas linnapäid.

Heinrich Johann Luht oli Tartu esimene eestlasest linnapea, seda keerulisel 1917. aastal. Tema haud Raadi kalmistul saab hauakivi. Luht oli mitmekülgne mees – Tartu ülikooli lõpetanud proviisor, kes pidas tsaariajal Kaug-Idas apteeki ja mineraalveetehast. Esimese maailmasõja ja enamlaste riigipöörde keerises naasis ta Tartusse ja võttis 1917. aastal üle Tartu politseivalitsuse juhtimise ning oli esimene eesti soost miilitsaülem. Samal aastal valiti ta linnapeaks.

Saatus oli tal ses mõttes armuline, et Luht sai surra kodumaal, 1943. aastal kodus Kambja vallas Kogre talus ning on maetud Raadi kalmistule. Raadil mälestame ka teisi Tartu linnapäid, kes on sõjakeeristes lahkunud meie hulgast ja kelle haud asub tundmatutel Siberi väljadel. Selline saatus oli Tartu pikaaegsemal linnapeal (1920–1934) Karl Luigel ja linnapea Jaan Kriisal. Luik andis suure panuse selleks, et Tartust sai moodne euroopalik linn.

Tartu on meie kõigi ühine looming.

Luige monumendi läheduses Vanemuise pargis saab mälestuspingi väärikas tartlane Jüri Uluots, koostöös tema järeltulijate, ülikooli ja korporatsiooniga Rotalia. Õigusteaduse professor ja sõjaeelse Eesti Vabariigi viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots oli Eesti riiklikule järjepidevusele alusepanija. Ta püüdis 1944. aasta sügisel taastada Eesti iseseisvust, ebaõnnestumise järel sai temast eksiilis peaminister presidendi ülesannetes. Uluotsa mälestuspink asub ta kunagise kodumaja lähedal.

Hauakivi saab – alles nüüd – Tartu volikogu liikme, Asutava Kogu ja riigikogu liikme Jaan Vaini haud Raadil.

Linna päev on alati toonud midagi uut, täna avame mängu- ja puhkeala Kaunase puiesteel – nii pisematele tartlastele kui ka seenioridele.

Linn on ka seekord täis muusikat – küll näeb tuntud pianiste kesklinnas ootamatutes kohtades linnaklaverit mängimas või armastatud muusikuid lodjal rõõmustamas jõe kaldal kõndijaid.

Püüdke Tartu päeva!