Äsja valminud Tartu Ülikooli vilistlaste uuringust selgub, et saadud haridusega ollakse pigem rahul ning suur osa neist on leidnud endale erialase töö. Uuringust nähtub, et kõige konkurentsivõimelisena tunnevad end usuteaduskonna lõpetanud.
Tartu Ülikooli vilistlased tunnevad end tööturul konkurentsivõimelisena
12. jaanuar 2012, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu sügisel viis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE läbi küsitluse Tartu Ülikooli 2010. aastal lõpetanute seas. Küsitleti nii teaduskondade kui ka kolledžite kõikide õppeastmete lõpetanuid, vahendas ülikooli pressiesindaja.
Kokku osales küsitluses 1263 vilistlast ehk 42 protsenti 2010. aastal Tartu Ülikooli lõpetanutest.
Kokkuvõtteks leidsid uurijad, et lõpetanute toimetulek tööturul on hea: aasta pärast lõpetamist on töötuid vaid 1 protsent. Lõpetanute keskmine brutokuupalk on 1105 eurot ning 36 protsenti teenib üle 1000 euro kuus.
Veidi enam kui pooled kõrgkooli lõpetanutest töötavad riiklikus, avalik-õiguslikus või munitsipaalasutuses ning veidi enam kui veerand erafirmas. Vastanud töötavad valdavalt Tallinnas või Tartus, kuid töökoha asukoht sõltub sageli ka lõpetatud teaduskonna/kolledži asukohast.
Paljud lõpetanud töötasid juba õpingute ajal täis- ja osakoormusega, mis on tõenäoliselt ka peamine põhjus, miks nominaalajaga lõpetas vaid 56 protsenti lõpetanutest.
Vastajad olid kriitilised praktikavõimaluste osas - 41 protsenti lõpetanutest ei läbinud õpingute jooksul mingit tööalast praktikat. 43 protsenti bakalaureuseõppe lõpetanutest väljendas selles küsimuses ka oma rahulolematust.
Kõrgema õppeastme lõpetanud teenivad ka kõrgemat palka: doktoriõppe lõpetanud teenivad keskmiselt ligi 1600 eurot, rakenduskõrghariduse lõpetanud aga ligi 700 eurot.
Tartu Ülikoolile peaks muret tegema olukord tema kolledžites. Nimelt töötab 41 protsenti Pärnu kolledži lõpetanutest lihttöölisena ning nende töökoht ei ole seotud õpitud erialaga. Nemad ei tunne end ka tööturul konkurentsivõimelisena ja on harvem tööga rahul. Samuti on nad sagedamini rahulolematumad eriala valikuga.
Veerand Türi kolledži lõpetanutest ei olnud rahul nii ülikooli ega ka eriala valikuga. Kas vilistlaste hinnanguid mõjutas ka Tartu Ülikooli otsus Türi kolledž sulgeda, seda eraldi ei uuritud.
Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul on tulemused ootuspärased, sest Tartu Ülikooli eesmärk on õpetada oma tudengitele mõtlemisoskust. «Tark inimene suudab oma teadmisi ja analüüsioskust paindlikult kasutada ja on seeläbi võimeline lahendama ka kõige keerulisemaid küsimusi erinevates valdkondades,» ütles Hallik pressiesindaja vahendusel.
Uuringu läbi viinud RAKE juhataja Kerly Espenbergi hinnangul ei olnud töö leidmine vilistlaste jaoks enamasti keeruline. «Head toimetulekut näitab seegi, et vilistlaste keskmine brutokuupalk (1105 eurot) on oluliselt kõrgem riigi keskmisest ning juhi, tippspetsialisti või kõrgema ametnikuna töötab kaks kolmandikku töötavatest vilistlastest,» selgitas Espenberg.