Omavoliliselt Jänese matkarajale kaevatud kanalite aeg saab läbi

Vorbusel takistab Emajõe kallasrajal liikumist Ööbiku 10 kõrval jõkke suubuv kanal.

FOTO: Margus Ansu

Tartu Postimees kirjutas 2018. aastal, et Tähtvere puhkepark teeb kaasava eelarve võidurahaga korda Jänese matkaraja kolm esimest kilomeetrit. Vorbuse-poolne osa pole aga endiselt läbitav, sest rada ei ole hooldatud ning mõned maaomanikud on üle kunagise matkaraja  kaevanud ka näiteks kanaleid. Tartu linna värske üldplaneeringu eskiisi järgi peavad Emajõe kaldad olema aga kõigile läbitavad ning linn soovib Jänese matkaraja taastada ja kaugemas tulevikus seda pikendadagi. 

2000. aastate alguses 1,2 miljoni krooni eest ehitatud Jänese matkarada algas Emajõe kaldalt dendropargi kõrval ning lõppes Jänese raudteesilla juures. Tartu linnavolikogu esimehe Lemmit Kaplinski sõnul on kaugemas tulevikus plaanis lisaks esialgse matkaraja taastamisele seegi, et rada viiks Kärevere sillani, sealt edasi Ilmatsallu ja siis tagasi Tartusse.

See kõik pole aga sugugi lihtne. Ega käi kiiresti.

Kui Jänese matkarada ehitati, kuulus see suuresti Tähtvere valla territooriumile. Seega oleks olnud ka Tähtvere valla kohustus rada omal territooriumil korras hoida ning hoolitseda selle eest, et kallasrada saaks olla kasutatav avalikult, nagu on ette näinud keskkonnaseadustik. Sama seadustik ütleb ka, et kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Laevatatava veekogu ehk ka Emajõe puhul loetakse kallasraja laiuseks kümme meetrit.

Kutsumata külalised

Vahepeal aga kerkis Emajõe äärde Vorbusele mitmeid uusi maju ning mitte kõik uued majaomanikud polnud nõus, et nende hoovi tagant teised läbi kõnniksid või seal kalastaksid.

Näiteks on Ööbiku 10 kinnistu kõrvale kaevatud mitu meetrit lai ja mitukümmend meetrit pikk paadikanal. Ööbiku 10 praeguse elaniku, kes ei tahtnud oma nime avalikustada, sõnade kohaselt ei kaevanud kanalit tema, see oli seal juba enne tema majja kolimist. Ehk kui matkalised oleksid tahtnud sealt edasi liikuda, pidanuks nad sumama läbi kanali või minema ringiga ümber Ööbiku elurajooni. See pole sugugi ainuke koht, mis matkarajal liikujad nõutusse olukorda asetada võib, sest omavolilisi kanaleid-maaparanduskraave on samal teel mujalgi. 

Jänese matkaraja esimesed kilomeetrid on korrastatud, kuid mida rohkem Vorbuse poole, seda enam tuleb ette võrdlemisi ebamugavalt läbitavaid kohti.

FOTO: Aet Rebane

Muu hulgas on loodud Facebooki grupp «Emajõe luharada», mis koondab neid, kes toetavad matkaraja taastamist ning jagavad oma kogemusi püüdudest seda teed jalgsi katta, näiteks on gruppi postitatud video sellest, kuidas matkajad Ööbiku rajooni juures paiknevast kanalist, seljakott pea kohal, läbi kahlavad. Samas võtavad grupis sõna mõned Vorbuse elanikud, kelle sõnul käib matkajate ja kalastajatega kaasas suuremat sorti prügistamine ja räuskamine ning nemad võõraid enda tagahoovi ei soovi.  

Rämps ja vargused

«Kummipaat varastati eelmisel suvel ära, murutraktorit on mitu korda püütud pihta panna, kalamehed räuskavad ja joovad,» loetles Ööbiku 10 elanik. «Prügistamisest ei hakka rääkimagi,» lisas ta. Tema sõnade kohaselt Emajõe ääres sportivad inimesed üldjuhul probleeme ei tekita. Küll aga on tal kõrini kalameestest. «Autoga püütakse võimalikult jõe äärde sõita, pidime keset põldu edasisõitmist keelava liiklusmärgi panema,» rääkis ta. «Rusikareegel on, et mida lähemale jõele autoga tullakse, seda rohkem rämpsu maha jäetakse, sest kui auto tuleb kaugemale jätta, siis ei viitsita nii palju kraami kalda äärde kaasa tassida.»

Ööbiku 10 elaniku sõnul pole linn koristamisega aitanud, see on jäänud Ööbiku rajooni elanike kraesse. Meest ajab marru seegi, et linn tahab üle kanali küll silda rajada, samas ei lubata elanikel tekitada kanalile paatide hoidmise kohta. Tema on seda meelt, et Ööbiku rajoonist võiks rada minna ringiga mööda. «Jänese rada pole ehitamisest saadik olnud seadusega kooskõlas,» ütles ta. «Minu teada oleks tulnud küsida allkirjad kõigilt neilt, kelle kinnistutest rada mööduma pandi, aga toona seda ei tehtud ja nüüd soovitakse taastada midagi, mis poleks pidanud seal kunagi üldse olemagi.» Tema teada on teisedki kohalikud veepiiriga kinnistutega inimesed kaevanud kraave, pannud aia ette või sihilikult lasknud kaldaäärse võssa kasvada, sest siis on aia tagant mööda käijaid ning tülitajaid vähem.

Teine Vorbuse elanik, kes nime ajalehes avalikustada ei tahtnud, on enda sõnul samuti kalameeste peale tige, kuid matkarada igatseb ta tagasi. «Vanasti käisid Vorbuse inimesed ujumas seal, kus nüüd on Jõerahu tänav,» rääkis ta. «Sinna panid uued elanikud aia ette, nii et hakati kasutama teist kohta, mida muidu mudaauguks kutsuti, aga nüüd ei saa enam seal ka käia, sest purjus kalastajad on pidevalt ees.»

Kohustused ja hüved

Temagi kogemuse järgi jätavad kalamehed palju rämpsu maha. Ühe kõige ebameeldivama seigana meenutas ta vahejuhtumit, kui käis laste ja koeraga jõe ääres jalutamas ning koer astus liiva sisse vedelema jäetud õngekonksu jalga. «Olin kahe lapsega ja niutsuva veritseva jalaga koeraga, keda ma ei saanud sülle ka võtta, sest olin rase ja siis kaks kalastajat veel irvitasid selle olukorra üle,» meenutas ta. «Matkarada tahaks küll tagasi, sest praegu on Vorbuse elanikud saanud haldusreformiga juurde kohustusi, näiteks kõrgema lasteaiatasu, aga juurde pole midagi saanud. Ühistransporti pole, oma lasteaeda ega kooli ka mitte, rattaga linna sõita on ohtlik,» loetles ta. «Rand võeti ka käest ära, tahaks vähemalt rada tagasi. Vanasti oli nii mõnus otse jõe äärest linna jalutada,» lisas ta.

Avalik ruum

Kaplinski sõnul on linna sõnum lihtne: Emajõe kallasrajad on mõeldud kõigile ja neid ei tohi ebaseaduslikult sulgeda.

«Vorbuse on samasugune Tartu osa nagu iga muugi ja kesklinnas ei tuleks kõne allagi, et keegi lihtsalt ei lubaks teisi läbi,» ütles Kaplinski, kelle sõnul tuleb kaldal elavate inimeste mure prügistamise ja räuskamise pärast lahendada teisiti ehk linnal tuleb paigaldada rohkem prügikaste või elanikel kutsuda ebasobiva käitumise korral matkalistele-kalastajatele politsei. 

Uue üldplaneeringu peamine ülesanne ongi siduda haldusreformi käigus Tartuga liitunud Tähtvere ala linnaga ja kujundada linn ruumiliseks tervikuks, rääkis Kaplinski. Võrreldes kehtiva planeeringuga on uues üldplaneeringus muu hulgas maakasutus selgemalt defineeritud, maalises piirkonnas on määratud asustuse arengualad, suurt tähelepanu on pööratud Emajõe kallaste avatud puhke- ja virgestusaladeks kujundamisele ning linna transpordivõrgustik on planeeritud  kergliiklejale sobivaks. Kaplinski rääkis, et see, kuidas täpselt matkarada edaspidi välja nägema hakkab ja millal taastatud saab, pole veel selge, praegu on alles arutelu aeg ja uus üldplaneering võetakse vastu pooleteise aasta pärast, samuti kulub aega ehitamisele.

Kompromisside otsimine

Küll aga püüab tema sõnul linn maaomanikega kompromisse leida, näiteks ehitada üle kanalite sillad või suunata rada eemalt ringiga. «Raskes seisus on nüüd need, kes pole tahtnud kraave-kanaleid seadustada ehk kõik, mida üldplaneering ette ei näe, on ebaseaduslik ja need kohad tuleb likvideerida,» sõnas Kaplinski.

Üldplaneeringu eskiisi avalik väljapanek on 13. juulist kuni 16. augustini. Linna olulisima arengudokumendiga saab tutvuda Tartu kodulehel, Raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses.

Tagasi üles