/nginx/o/2019/09/05/12530835t1h28c6.jpg)
/nginx/o/2020/06/26/13174101t1h98b4.jpg)
Piiskop Joel Luhamets pühitseb Tartu linna päeval Raadi kalmistul Tartu linnavolikogu, Eesti Asutava Kogu ja Riigikogu liikme Jaan Vainu ning aktiivse ühiskonnaelutegelase, riigimehe ja proviisori Heinrich Johann Luhti hauakivid.
Tartu linna päeval pühitsetakse Jaan Vainu ja Heinrich Johann Luhti hauakivid
Tartu linnavalitsus püstitas tänavu Raadi kalmistule hauakivid Heinrich Johann Luhtile ja Jaan Vainule, et hoida au sees suurmeeste tegusid Tartu ja Eesti heaks. Mõlemad hauakivid pühitsetakse Tartu linna päeval, 29. juunil kell 15.30.
Esimene eestlasest Tartu linnapea Heinrich Johann Luht juhtis linna 1917. aastal. Luht oli aktiivne ühiskonnaelu tegelane, riigimees ja proviisor. Linnapeana toetas ta ülikooli ja üliõpilaskonna esindajate palvet Vene põhjarinde ülemjuhatajale katkestada ülikooli evakueerimine Voroneži. See palve jäi küll tagajärjetuks, kuid Peterburi ringkonna sõjaväejuhtkonna kaudu õnnestus Luhtil korraldada linna rüüstanud polgu äraviimine Vitebski kubermangu, selle asemele toodi Rakverest Eesti polk. Okupatsiooni ajal määras Eesti ajutine valitsus Luhti koos Karl Partsiga valitsuse peavolinikuks Lõuna-Eestis.
Jaan Vain oli 1929. aastast Tartu linnavolikogu liige ja 1930. aastast revisjonikomisjoni esimees. Vain kuulus Tartu õigusteadlaste seltsi ning seisis Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetajana eestlaste õiguste ja õigluse eest. Ta avaldas brošüüre nagu Eluasemeküsimus ja tegi kaastööd mitmele ajalehele, nende hulgas Sakalale, Tallinna Teatajale, Koidule ja Peterburi Teatajale.
Raadi kalmistul mälestatakse ka teisi Tartu linnapeasid nagu Karl Luike ja Jaan Kriisat, kes said surma sõjakeeristes ning kelle viimne puhkepaik asub tundmatutel Siberi väljadel.
Tartu linna päeva kava kohta leiab täpsemat infot kodulehelt.
Pühitsetavate haudade asukohta juhatavad linna päeval sinimustvalged lipukesed Raadi kalmistu keskväljakul.
/nginx/o/2020/06/26/13174144t1h9ffa.png)