Tartu ülikooli arvutiteadlased arendavad rahvusvahelist koostööd koroonaviiruse leviku uurimiseks

Hedi Peterson tutvustamas koroonaviiruse levikut Eestis.

FOTO: Henry Narits

Mainekas teadusajakirjas Nature Medicine avaldati artikkel «Building an international consortium for tracking coronavirus health status», kus kutsutakse eri riikide teadlasi tegema koostööd, et ennetada tehnoloogiliste lahenduste abil järgmisi COVID-19 puhanguid. Eesmärk on selgitada välja, millised tegurid soodustavad ja pidurdavad koroonaviiruse levikut. Selleks tehti ettepanek algatada koroonaviiruse leviku uuringute koostööprogramm (The Coronavirus Census Collective). Artikli kaasautorid on Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ja bioinformaatika vanemteadur Hedi Peterson.

Hedi Petersoni sõnul annab õigeaegne ja sobiv testimine inimesele küll konkreetse vastuse, kas viirusinfektsioon on parajasti aktiivne või on haigus juba läbi põetud, kuid pandeemia korral aitavad tehnoloogilised lahendused hinnata viiruse levikut üldisemalt. «Saame kindlaks teha, millises piirkonnas, millistes vanuserühmades ja missuguste sümptomitega viirus parasjagu levib. Nii on võimalik astuda ennetavaid samme ja olla ka otsuste tegemisel füüsilisest testimisest samm ees,» ütles Peterson.

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut avas koroonaviiruse puhangu alguses veebilehel koroona.ut.ee küsitlusplatvormi COVID-19 sümptomitega inimestele. Küsimustikku sai kirja panna oma võimalikud kokkupuuted haigetega, esmased haigustunnused ja riskitegurid ning hiljem päevakaupa kirjeldada haigustunnuste muutusi ja oma käitumist. Küsimustik on veebilehel endiselt avatud ja nüüd, kui paljud on koroonaviiruse suhtes kas ninaneeluproovi või verest määratavate antikehade põhjal testitud, on neil võimalik oma testitulemused juba täidetud ankeedile lisada.

Samalaadseid veebiküsitlusi on tehtud ka teistes riikides, kuid enamik neist pole nii põhjalikud. Näiteks Iisraeli kolleegid, kelle ankeedist ka Tartu ülikooli teadlased eeskuju võtsid, näitasid oma uuringuga üsna täpselt, kuidas sümptomite hulk ja levik aja jooksul geograafiliselt muutus. Sarnase täpsusastmega asukohainfot koguti ka Eestis koroonaviiruse häkatoni käigus loodud küsimustikuga koroonatest.ee, milleks kasutati GPS-koordinaatide andmeid.

Professor Jaak Vilo sõnul saab tehnoloogiliste lahenduste abil kaardistada sümptomeid ka ilma keerulise testimiseta ning sedasi tuvastada trende ja võimalikke puhangukoldeid. «Uuringuandmed andsid esmase kiire ülevaate Eesti riigis toimuvast. Pandeemiad ei tunne aga riigipiire ning üleilmne koostöö võimaldab võrrelda erinevaid andmekogumisviise, teha järeldusi ja kontrollida nende paikapidavust,» selgitas Vilo. 

Rahvusvahelise koostöö eesmärk on võrrelda eri meetodite häid külgi ja ka puudusi ning otsida parimaid viise, kuidas tulevikus pandeemiatele kiiremini reageerida. Konsortsiumi kaudu võivad teadlased jagada erinevate andmeanalüüsi meetoditega saadud kogemusi ja võrrelda uuringute tulemusi, ilma et oleks tingimata vaja luua rahvusvahelisi superandmebaase. «Praegu on algamas uued uuringud, mille eesmärk on võrrelda eri riikide andmeid ja saada tänu palju suuremale andmehulgale usaldusväärsemaid tulemusi. Nendes võetakse arvesse nii osaleja enese antud andmeid kui ka palju keerukamaid ja üksikasjalikumaid terviseandmeid,» lisas Vilo.

Tagasi üles