Erle Nõmm: kodulinna üle küll uhke, aga…

Erle Nõmm

FOTO: Erakogu

Olen alati olnud oma linna üle uhke. Naudin siinset rohelust, võimalust palju liikuda jalgsi ja tarkuse kontsentratsiooni ruutmeetril. Juhtlause «Heade mõtete linn» kohustab muidugi eriliselt. Viimasel ajal on Tartus elada mitte ainult hea ja rõõmus, vaid lausa põnev. Nii põnev, et kodanik minus ärkas ja haaras sule (pardon, arvuti) järele.

Võtame Vanemuise tänava rekonstrueerimise. Suisa kaks rattateed. Sõida üles või sõida alla. Autode jaoks tähendab see, et kui oled juba kesklinna jõudnud, siis välja enam naljalt ei saa (jupike on muudetud kunstimaja ja koolide ees ühesuunaliseks). Paras sulle! Miks sa tulid last autoga lasteaeda tooma? Kui varem jaksasid mäest rattaga üles vurada ainult terved ja tugevad, siis nüüd on meil ju elektrirattad ja tõuksid. Tore on nendega mäest alla tuhiseda.

Kergliiklejana ja liiklusuudiseid jälginuna teen ettepaneku nimetada Vanemuise alumine ristmik Põnevate Kohtumiste alleeks. Peamine on aga, et nüüd teostub paljude linnakodanike ammune unistus – sõita teatrisse tikk-kontsaga kingadega ja õhtukleidis. Äge! Aga see oli ju nali.

Riia tänava viadukt on suletud kaheks aastaks. Sealgi on juba põnev, sest ümbersõitudeks pole sobivaid tänavaid. Liiklus valgub linna äärtesse ja ka Ringteel vangla juures on seetõttu juba väga põnev kant. Varsti algab aktsioon, mis muudab Vabaduse puiestee autovabaks. See kõik ainult kasvatab põnevust...

See kõik vajanuks ju n-ö droonipilku linnale ehk komplekslahendust. Praegu lihtsalt suletakse mingi tee ja tundub, et kõik muu võib endiseks jääda. Ei või ju! Kus on ajutised parklad, (ajutiselt) ühesuunalised tänavad, turvaline liikluskorraldus kergliiklusteedel? Paraku tuleb autodega siiski sõita, sest kõiki töid ja tegemisi ei saa aetud ei jalgsi ega jalgrattaga.

Ja veel… Mu pea saja-aastane vanaema on ammu imestanud, miks lastakse «ralliautodel suviti kesklinnas tossutada», tema ei saa oma lemmiktänaval hästi jalutada. Nüüd saan talle kerge südamega vastata: need ajad on möödas, meie oleme siin linnas loodushoidlikud ja puhta õhu pooldajad. Või oleks nii vastata silmakirjalik?

«Heade mõtete linn» juhtmõttena kohustab. Või hoopis «Terve Eesti… naerab»? Kui taganeda pole kuhugi, jätkakem radikaalselt – «Kui häid mõtteid pole, püsi kodus». Liiatigi, kui oleme juba kaasanud ka linna sümboli – Suudlevad Tudengid – keelamis-käskimisstrateegiasse. Ootan põnevusega, mis järgmiseks.

Tagasi üles