Sirje Toomla: Sündmus või asi

Sirje Toomla

FOTO: Margus Ansu

Kõigil meil on elus sündmusi, mis jäävad meelde ja mis mõjutavad meid rohkem või vähem. See, kas juhtunu on sündmus, on väga hinnanguline: mis ühe jaoks on sündmus, ei pruugi seda olla teisele.

Kui näiteks tänaval tungib seaduskuulekale kodanikule kallale narkomaanist pätt ning võtab talt ära rahakoti, siis kallaletungi ohvrile on see igaveseks meelde jääv sündmus, mis võib isegi ta elu muuta. Pätile on see aga tähtsusetu vahejuhtum. Sündmus võib olla ka palju laiema tähendusega: egas Prantsuse revolutsiooni ajal osanud keegi arvata, et sellest saab suur, kogu maailma mõjutav ajaloosündmus.

Seega on sündmusega selline lugu, et seda ei saa kavandada – mingist olukorrast, nähtusest, juhtumist või üritusest kas saab sündmus või ei. Ning seda saab öelda alles takkajärele.

Sündmust on aga hakatud kasutama kontekstis, kuhu see sugugi ei sobi, nimelt ürituse sünonüümina, kusjuures sündmust peetakse isegi õigemaks sõnaks.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppematerjalidest leiab selgituse, miks on sündmus parem kui üritus. Nimelt sõna «üritama» seostub eelkõige millegi tegemisega, mis aga veel ei tähenda, et see tegevus õnnestub. Lisaks õpetatakse, et sündmus on ajutine juhtum, mis võib olla nii planeeritud kui ka planeerimata. Sõnaraamatu järgi tähendab aga sündmus juhtuvat või juhtunud asja, nähtust või olukorda, üritus aga ettevõtmist, tegutsemist mingil eesmärgil. Seega üks lihtsalt juhtub, teise nimel tuleb aga vaeva näha.

Tartu veebilehe Kultuuriaknast leiame sündmuste kalendri – kust selle tegijad teavad, et igast kinoseansis, kontserdist või spordivõistlusest sündmus saab? Näib, justkui elaksid nad kaks sammu tulevikus või töötavad seal hiromandid.

Sündmusega on selline lugu, et seda ei saa kavandada.

Asi läheb veelgi põnevamaks. Nimelt on võimalik õppida sündmuskorraldust ja sündmusturismi. Kui neid kursusi korraldaks Sigatüüka kool, ei tekiks ühtki liigset küsimust. Võrumaa kutsehariduskeskuses õpitakse sel kursusel aga territooriumi, ruumide ja vahendite ettevalmistamist sündmusteks, konverentsi või seminari ettevalmistust, kohvipauside ning toitlustuse korraldust jne – kõige tavalisem ürituste korraldamine.

Sündmusturismiga on lugu sama. Seda määratletakse järgmiselt: sündmusturism (inglise k event tourism) on süstematiseeritud festivalide ja erisündmuste planeerimine, arendamine ja turustamine turisti huviobjektina, maine kujundajana, infrastruktuuri ja majanduskasvu katalüsaatorina. Kas siin pole jälle näha viitsimatust või oskamatust leida ingliskeelse toortõlke asemel head eestikeelset terminit?

Kahjuks tuleb tõdeda, et see vildakalt kasutatav keelend on tõusnud oskussõnaks. Väga lihtne on minna toortõlkimise teed – mõnikord ongi see õigustatud –, kuid erialaspetsialistid võiksid vahel veidi rohkem pingutada hea emakeele hoidmisega. Kui targad inimesed ei räägiks-kirjutaks sündmustest ürituse tähenduses, jääks ehk ka üldkeelgi rikkumata eksitavast keelendist.

Tagasi üles