Toomas Kandimaa, kas peatreeneri koht oli kauaoodatud sünnipäevakingitus?
See on tulnud ka varem jutuks, mis seal salata. Tundsin, et nüüd on õige hetk võtta selline vastutus. Olen abitreenerina õppinud erinevate treenerite kõrval häid asju. Pole palju treenereid, kes saavad kiidelda, et neile sellist kohta mitu korda pakuti. Kui võimalus antakse, siis üks kord. Nüüd oli aeg see samm teha ja kui oleksin ära öelnud, poleks ehk seda võimalust enam tulnudki.
Olete olnud abitreener viimased 15 aastat. Mida olete õppinud?
Olen abitreenerina töötanud väga erinevate võistkondadega. Kui ühel hetkel jõuame eurosarjas nelja parima sekka ja teisel hetkel öeldakse, et korvpalli toetamine lõpetatakse üldse ära ning ennast tuleb sellisest seisust üles ehitada, siis neid asju ei saa võrrelda. Kerge ei saa peatreeneril kindlasti olema, eriti praegu. Tuleb arvestada, et meil tulevad keerulised ajad, peame rohkem arvestama oma noortega ja leidma juurde nii palju tugevust kui võimalik.
Koroonakriis pööras spordi pea peale. Kuidas olete toime tulnud?
Kui võistkonnast rääkida, siis tegelikult paljud poisid lõpetasid siin koos hooaja ära. Me treenisime nii kaua, kui oli võimalik. Nüüd on mõned mängijad läinud koondiste juurde, sest Tallinnasse tehti korvpallikodu. Meie oleme suvel treeninguid jätkanud, sest puhkepaus oli justkui juba ära. Natuke kartsin, et äkki meeskond on vormist väljas, aga testimise tulemused näitasid, et füüsiline vorm on enam-vähem. See andis meile julgust tugev treeningtsükkel juurde teha. Oleme saanud treenida tublid viis-kuus nädalat, teeme nüüd lühikese pausi ning juulikuus hakkame valmistuma uueks hooajaks.