Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
/nginx/o/2020/06/21/13165063t1h998a.jpg)
Sel suvel katsetab linn ning Tartu 2024 projekti meeskond südalinna parkides katselaikudel taimede ja putukate liigirikkuse arendamist ning seetõttu niidetakse muru alles augusti lõpus. Praeguse hooldushanke kohaselt tuleb muru linnas niita aga nii, et see ei kasvaks kõrgemaks kui 15 sentimeetrit. Pärast niitmist peab muru olema viie sentimeetri kõrgune. See, et kesklinna parkides tänavu ei niideta, võib esialgu tunduda hea võimalus raha ja ka tööjõu kokkuhoidmiseks, tegelikult kaasnevad kõrgema rohuga ka mured.
Küsimusi mitmeid
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi (pildil) sõnul on praeguse hooldushanke võitja ostnud just sellise tehnika, millega saab niita kuni 15 sentimeetri kõrgust muru, ning kui nüüd tuleb hakata heina tegema, siis praegune tehnika ei sobi.
«Alguses tundus meile ka, et vähem niitmist on tööjõu kokkuhoid ja kütuse kokkuhoid, kuid töövõtjad on hinnanud, et see sääst ei kata hilisemaid kulusid, kui hein tuleb käsitsi kokku korjata ja rentida lisaks sobilikku tehnikat, sest seni soetatud tehnika jääb seisma,» selgitas Haak. Ta lisas, et ka ülikooli teadlaste sõnul ei tohi niidetud heina sinnasamasse ära purustada, sest selle alla looduslikku mitmekesisust ei teki.
Kuigi katselappide puhul ei pea linn hoolduse tegijale juurde maksma, võib see küsimus inimeste positiivse reaktsiooni ja alade laiendamise korral kõne alla tulla.
Andsin teada, et nõges laiutab peenardel, anti töökäsk, paari päeva pärast tuli teade, et peenar on rohitud. Jah, kultuurtaimed olid kadunud, nõges oli alles, rääkis Rein Haak.
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak
Lisaks on Haak mures ka seetõttu, et linnahaljastust ei tee alati spetsialistid, sest linna muruhoolduse ja haljastuse hanked ei eelda eriteadmisi. «Eelmise hankega oli kurioosum: käisin kesklinna peenraid vaatamas. Teatasin, et nõges laiutab peenardel, anti töökäsk, paari päeva pärast tuli teade, et peenar on rohitud. Jah, kultuurtaimed olid kadunud, nõges oli alles. Inimesed, kes sinna saadeti, ei teinud vahet,» rääkis ta.
Läbimõeldud tegevus
Et tänavu on haruldane aasta ning üritusi väga palju ei toimu, ongi sobiv aeg projekti katsetada, leiab selle eestvedaja, maastikuarhitekt Karin Bachmann. Linna sõlmitud hooldushanked on kolmeaastased. «Praegune leping alles sõlmiti, aga siiski saab see läbi enne 2024. aastat. See tähendab, et reegleid saab muuta,» ütles ta.
Kuna sel aastal elurikkuse lapikesi ning kõrgemat heina südalinnas alles katsetatakse, on küsimusi teisigi. Näiteks, mis saab siis, kui üritused taas toimuvad ning kõrge hein ära tallatakse. Bachmann selgitas, et kogu tegevus, kõrgema rohuga alad ning inimeste liikumised projekteeritakse läbi ning kõik saab vastavalt sellele paika pandud.
«On kahtlus, kas need taimed, mida ei või niita, peavad sellele koormusele vastu. Ja kui on tihe sõtkumine, kas pilt jääb selliseks, nagu eeldatakse,» tõstatas Haak küsimusi. Ta lisas, et lõplikku kontseptsiooni ei ole esitatud, on esitatud ideed. Bachmann nentis, et projekti koostamine alles käib ning see suvi peabki küsimusi ja arutelusid tekitama, sest siis saab muredega tegeleda.