Kaitseliitlased ja noorkotkad korrastasid Vabadussõja sangari hauaplatsi

Paul Laamanni hauaplatsi korrastamine.

FOTO: Kristjan Bachman

Kaitseliidu Tartu maleva esimesel malevkonnal on tavaks saanud korrastada võidupüha eel mõni mälestusmärk, mis on seotud Vabadussõja või Eesti ohvitseridega. Seekord võeti kuumalainet trotsides koos noorkotkaste Jäägri rühma poistega ette Vabadussõja sangari ja Eesti riigimehe Paul Laamanni hauaplats Tartu Raadi kalmistul.

Malevkonnapealik leitnant Kristjan Bachmani sõnul oli üllatav, et nii väärika Eesti ohvitseri ja Vabadusristi kavaleri haud oli hooldamata. Ta tõdes, et selliseid puhkepaiku on veelgi. «See on ülimalt hea tunne, kui saad midagi ära teha selleks, et hoida eestlust ja isamaalist suhtumist, millele lähenev võidupüha annab just selle õige väärikuse,» lisas ta.

Korrastatud hauaplats.

FOTO: Kristjan Bachman

Esimese malevkonna panusena oli kapten Laamanni hauaplats üheteistkümnes koht, mis vabatahtliku tegevusena saab värskema ilme. Korrastatud on viis Vabadussõja mälestussammast ja kuus Eesti ohvitseri või Vabadusristi kavaleri puhkepaika.

Paul Laamann

Paul Laamann alustas sõjaväelase karjääri Vladimiri sõjakoolis. Alates 1917. aasta juunist oli ta esimese Eesti polgu staabiohvitser ning sama aasta lõpus määrati laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülemaks, seejärel soomusrong nr 2 ülemaks. Hiljem oli ta kitsarööpmeliste soomusrongide juhataja kohusetäitja ja 1919. aasta augustist soomusrongide divisjoni varustusülem. Kaitseliidu Tartumaa ülemana tegutses ta enne erruminekut ja oli 1932. aastal Võru linna malevkonna pealik.

Teise maailmasõja ajal oli Paul Laamann sideohvitser Eesti Leegionis ning 1944. aastal määras kontraadmiral Johan Pitka ta oma löögiüksuse staabiülemaks.

22. oktoobril 1944 Laamann arreteeriti, 15. novembril 1945 mõisteti NKVD sõjatribunalis surma ja lasti maha Tallinnas 25. jaanuaril 1946.

Paul Laamanni eluteest ja sõjamälestustest saab lugeda Evy Laamann Kalbuse raamatust «Tõde ei põle tuleski».

Tagasi üles
Back