Eesti kirjandusmuuseumi direktori valimine läks luhta

Eesti kirjandusmuuseum asub Vanemuise tänavas Tartus.

FOTO: Margus Ansu

Haridus- ja teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjon kogunes täna valima uut juhti kahele teadus- ja arendusasutusele. Eesti keele instituudi direktoriks saab Arvi Tavast, kuid Eesti kirjandusmuuseumi direktorit täna ei valitud.

Ministeeriumist tulnud teates on kirjandusmuuseumi direktori konkurss nimetatud luhtunuks.

Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles Tartu Postimehele kommentaariks, et teaduspoliitika komisjon kaalus kandidaatide esitatud programme ja küsimustele neilt saadud vastuseid ning jõudis lõppkokkuvõttes järeldusele, et kandidaatide programmid ei taga kestlikku arengut ja neid struktuurseid muudatusi, mida kirjandusmuuseum vajab.

Komisjoni ees käis täna kaks kandidaati – Anzori Barkalaja ja Urmas Sutrop. Aimar Ventsel oli üleeile teatanud, et loobub kandideerimisest.

Kuidas käib muuseumi juhtimine edasi? «Et kirjandusmuuseumil on päris suured probleemid ja ka väljakutsed, siis soovitas teaduspoliitika komisjon ministril nimetada direktori ülesannete täitja kuueks kuuks ja ühtlasi algatada arutelu kirjandusmuuseumi rolli ja missiooni üle Eesti teadusmaastikul,» ütles asekantsler.

Kellest saab direktori ülesannete täitja kuueks kuuks? «Seda ei ole praegu võimalik öelda, võtame ühe sammu korraga,» ütles Indrek Reimand.

Eesti keele instituudi ja kirjandusmuuseumi juhi konkursid toimusid praeguste direktorite tähtajaliste töölepingute lõppemise tõttu.

Eesti keele instituudi direktor

Eesti keele instituudi direktorina asub 1. septembril tööle Arvi Tavast. Tema ametiaeg kestab viis aastat. Komisjoni hinnangul oli Tavasti kandidatuuri tugevuseks selge visioon instituudi arengusuundadest, innovaatilisus ja pikaajaline kogemus keeletehnoloogia valdkonnas.

Arvi Tavast on kaitsnud doktorikraadi Tartu ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal ning läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Tübingeni ülikoolis. Eesti keele instituudis on ta varemgi töötanud: aastail 2011–2013 oli ta sealse keeletehnoloogia osakonna juhataja. Alates 2014. aastast on ta tegutsenud erasektoris.

Eesti keele instituut on ministeeriumi sõnastuses teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti kirjakeele korraldamise ja arendamisega, sõnaraamatute koostamise ja toimetamisega, andmekogude hooldega ning neid tegevusi toetavate alus- ja rakendusuuringutega ja eesti keele keeletehnoloogilise toe loomisega.

Eesti kirjandusmuuseumi on ministeerium defineerinud kui teadus- ja arendusasutust, mille põhieesmärk on rahvusliku identiteedi püsimiseks ja rahvuskultuuri arenguks oluliste kultuurilooliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

Tagasi üles