Peipsi randades vohab sinivetikas

Neljapäeval hakkas sotsiaalmeedias levima Terviseameti postitus, mis teatas, et Peipsi järve randades on nähtud sinivetikaid. Samal hommikul käisid ameti töötajad Mustvee, Kallaste ja Kolkja randadest proove võtmas.

«Praegu ei ole enam ainult Peipsi. Terves Lõuna-Eestis, järvedes on see vetikas kuumade ilmade tõttu sees,» ütles Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp. Ta lisas, et proovid võeti küll Peipsi järvest, kuid ameti töötajad vaatasid ka teisi järvi ja olukord on hullem, kui alul paistis.

Terviseametile on tulnud infot sinivetikate kohta veel Lohusuust, Kauksist ja Tammispäält. «Soovitame inimestel randa minnes jälgida vee seisukorda, sest olukord võib muutuda tundidega – piisab vaid tuule suuna muutusest ning vetikamass liigub uude kohta,» selgitas Terviseameti Lõuna regiooni juhataja Tiia Luht.

Ootamatult vara

«Ootamatu, et see vetikas juba nüüd tuli. Tavaliselt hakkab ta levima juulis ja augustis, kui on olnud pikalt soojad ilmad,» rääkis Terviseameti peaspetsialist Lauri Liepkalns. Vetika levimiseks peab vesi olema vähemalt 15 kraadi. «On vaja sooja ja toitaineterikast vett ning soojasid ja tuulevaikseid ilmu. Kui on väga lämbe, on tingimused vetikale ideaalsed,» selgitas Liepkalns.

Kuni laupäevani olid just Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres soojad, ligi 30-kraadised, ilmad. Vetikate levikule aitas kaasa ka see, et tuul puhus idast ning see lükkas vetikad Eesti rannikule kokku. Tõenäoliselt ongi kogu Peipsi läänerannik seda täis. Kui tänavu levis vetikas kõigepealt just Peipsile ja teistele Lõuna-Eesti järvedele, siis paljudel varasematel aastatel on see probleemiks olnud pigem just meres.

Ujuda ei või

Terviseamet märkis, et kui vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veelgi suurem.

Inimestel palutakse hoiduda suplemisest kohtades, kus on märgata rohelist veepinda katvat ollust. Nn õitsvas veekogus suplemine ei ole soovitatav eakatele, allergilistele inimestele, väikestele lastele ning on eriti ohtlik loomadele. Kindlasti tuleks vältida vee allaneelamist. Peale kokkupuudet vetikarikka veega tuleb end kohe duši all seebiga pesta ja vahetada ära ning pesta ka ujumisriided.

Sinivetikad ehk tsüanobakterid on maailmas laialt levinud, see hõimkond sisaldab umbes 150 perekonda ja 2000 liiki. Eestis on praeguseks määratud ligi 400 liiki.