Kümnendi lõpuks võib osa Tartu-Elva teest saada neljarajaliseks

Tartu-Külitse-Nõo teelõigul plaanib maanteeamet 2027. aastal alustada neljarealise maantee ehitamist. Pildil on Nõo Tartu poolne ristmik. Foto: Margus Ansu

Elvast Tartusse ja vastupidi liigub iga päev tuhandeid tööinimesi. Lisaks tuleb seda ligi 25 kilomeetri pikkust vahemaad läbida paljudel lastel ja noortel, kelle kodu asub ühes, kool või trenn aga teises linnas. Maantee liiklustihedust kasvatavad ka lähikonnas asuvad Nõo, Tõravere ja Peedu asula. Seepärast püsib maanteeametis päevakorral plaan muuta veel sel kümnendil ligi pool sellest teest neljarajaliseks.

Kui bussiliiklus on Tartu ja Elva vahel praegugi võrdlemisi tihe, siis rong käib vaid kolm korda päevas ning tänavu märkimisväärselt edasi arendatavad kergliiklusteed ei mängi liiklusturvalisuse kasvatamisel suurt rolli, sest need ei kata kogu Tartu ja Elva vahelist maad.

Selle üle, kas sõiduteede laiendamine valglinnastumise korral on tingimata hea mõte, on palju vaieldud ning ilmselt vaieldakse tulevikuski. Samas on juba mõnda aega paberil paigas, et 2027. aastal algama ja 2029. aastal lõppema pidavate ehitustöödega saab neljarajaliseks 13 kilomeetrit teed, mis jääb Tartu ja Nõo vahele. Seda, kas ja millal võiks Nõo ja Elva vahelist teed oodata laiendamine, pole seni veel arutamagi asutud.

Vaagimise teemat jagub

Transpordianalüütik Hannes Lutsu hinnangul pole kõnealusesse kohta neljarajalise tee rajamise korral selge, keda see tegelikult aitab. «On selge, et tahetakse rajada magistraali, aga küsimus on, kelle jaoks. Ilmselgelt pole tegemist transiitteega, pigem abivahendiga Tartu ja selle lähipiirkondade vaheliseks pendelrändeks,» arutles ta.

Luts lisas, et sellise projekti elluviimine võib väga vabalt tekitada Tartusse senisest suuremaid ummikuid. Eriti kui arvestada, et Elvast Tartusse saabujaid ootab ees kurikuulus Riia ring, mille ajakohastamise tähtaja kohta puudub praegu selgus.

Maanteeameti taristu arendamise osakonna juhtivspetsialisti Tõnis Taggeri sõnul pole siiski kahtlust, et neljarajaline teelõik on ohutu ja muudab liikluse sujuvamaks. «Plaan tuleneb suurest liiklustihedusest. On selge, et kogu see maantee vajab rekonstrueerimist, aga Tartu ja Nõo vaheline osa tuleb seada esikohale kui kõige suurema liiklusega lõik. Tartu-Valga neljarajalise tee eelprojekt valmis juba 2009 aastal,» rääkis ta.

Praeguste arvutuste järgi läheb Tartu-Nõo 13-kilomeetrise tee neljarajaliseks ehitamine maksma 50 miljonit eurot. Sellesse summasse on arvatud ka raha, mis kuluks Külitse ja Nõo vahelt puuduva 3,4-kilomeetrise kergliiklustee tegemiseks.

Elvani välja

Ehkki maantee laiendamise plaani pole keegi seni vaidlustanud, usub Hannes Luts, et veel pole hilja kaaluda ka teisi võimalusi, näiteks kolme rajaga maanteed või bussi- ja rongiühenduste tuntavat parandamist. «Praegune kava tundub olevat rohkem inimeste isiklike ambitsioonide rahuldamine, sest sisulist taustauuringut pole eksperdid teinud. Lisaks tasub meeles pidada, et uue taristuga kaasneb alati ka hoolduskulu – raha kulutamine ei lõpe siis, kui tee valmis saab,» jätkas transpordianalüütik.

Elva vallavanem Toomas Järveoja avaldas arvamust, et maantee osaline neljarajaliseks tegemine võib Elva ja Tartu vahelist transporti mugavamaks ja turvalisemaks muuta küll, aga see ei paku täielikku lahendust. «Kui vaadata praegust igapäevast liikluskoormust, siis tegelikult oleks mõistlik kaks pluss kaks rada teha Elvani välja. Olen linna juhtimise juures olnud 2011. aastast ja sel teemal on lubadusi varemgi jagatud, aga päriselt teoks pole neist ükski saanud,» selgitas vallavanem.

Kõige mõistlikum oleks Elva vallavanema Toomas Järveoja hinnangul hoopis rongiliiklust arendada.

Järveoja märkis, et kohalikud omavalitsused on valmis survestama riiki selle projektiga kindlalt edasi liikuma, aga viimasel kohtumisel maanteeameti esindajatega polevat selleks erilist lootust tekkinud.

Tõnis Taggeri arvates võiks kogu Tartu-Elva tee neljarajaliseks arendamine jutuks tulla alles pärast 2030. aastat. «Seni on mitu teist kohta prioriteetsemad. Näiteks Tartu Riia ring või ka Tartu-Tallinna maanteel asuvad Kose-Mäo või Kärevere-Kardla lõik,» täpsustas ta.

Riigi teehoiukavas valitakse ehitusobjekte ennekõike sotsiaal-majandusliku tasuvuse, aga mis seal salata, ka poliitiliste eelistuste alusel. Kirjade järgi peetakse seejuures kõige olulisemateks teguriteks ohutuse parandamist, sõitjate ajasäästu ja sõidukikulude kokkuhoidu. «Konkureerivaid projekte võrreldakse ja järjestatakse tulu-kulu suhte alusel,» lisas Tagger. Siin peitub ka põhjus, miks pole varem Tartu-Külitse-Nõo tee rekonstrueerimise algus võimalik, sest esiplaanil püsivad Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maantee, samuti Tallinna ringtee suured arendused.

Rongiliiklus määrab

Järveoja ütles, et ta saab väga hästi aru, et iga-aastase plekimõlkimiste arvu põhjal Eesti kõige ohtlikumaks liiklussõlmeks nimetatud Riia ringi ajakohastamine on vajalik ja maanteeametil tuleb teha valik, aga kui vaadata, kui palju inimesi käib iga päev Elvast Tartus tööl, ei tohiks tema hinnangul ka selle tee tähtsust alahinnata.

Kõige mõistlikum oleks Elva vallavanema sõnul hoopiski rongiliiklust arendada. «Inimesed sõidavad autoga selle pärast, et ühistransport ei ole nende jaoks mugav, ühendusi pole piisavalt tihedalt,» tõdes ta.

Järveoja lisas, et kasutab ise hea meelega rongi, aga seda pigem Tallinna, mitte Tartusse sõitmiseks. Pealinna minnes on rongiliikluse eelised tema hinnangul tuntavad. «Rongis saab tööd teha ning Elvast Tallinna kesklinna jõuab 2,5 tunniga, mis autoga pole võimalik. Lisaks ei pea kulutama aega parkimiskoha otsimisele.»

Toomas Järveoja mõistab, et suurte investeeringute planeerimisel tuleb ühtviisi arvestada kõiki piirkondi, aga ta leiab, et muutusi tuleks igal pool ellu viia samm-sammult. «Ma ei kahtle, et inimesed saavad ka edaspidi kahe linna vahet käidud, aga kuhugi ei kao küsimus, kui mugavalt, ohutult ja kiiresti nad seda teevad,» võttis vallavanem oma vaatenurga kokku.