Riina Solman: lapsehoolduspuhkus olgu muretu

, rahvastikuminister, Isamaa 
Copy
Rahvastikuminister Riina Solman.
Rahvastikuminister Riina Solman. Foto: Marko Saarm

On kurb tõdemus, et Eestis on praegu pea pool tuhat ema, kes peavad järgmise lapse sündides varem teenitud palga asemel miinimumpalgaga hakkama saama. Täna on riigikogus lõpphääletusel minu algatatud seadusemuudatus, mis tagab kõigile lapsehoolduspuhkuse ajal perelisa saajatele edaspidi kindlustunde ja südamerahu.

Kehtiva perehüvitiste seaduse järgi säilib varasem vanemahüvitis järgmise lapse sündides vaid siis, kui laste vanusevahe pole pikem kui kaks ja pool aastat. Isegi kui pesamuna sünnib sellest kasvõi ühe päeva hiljem ning ema pole vahepeal tööl käinud, vaid on lapsehoolduspuhkusel olnud, saab ta uue lapsega vanemahüvitist miinimumpalga määras. Koroonakriisijärgsel tööturul, kus töötute arv on lühikese ajaga mitmekordistunud, võib see tähendada perele katastroofi. Kui pereisa on koondatud ja ema saab alampalgasuurust vanemahüvitist, peab pere hakkama saama, kusjuures ühe liikme võrra suuremana. Samas on just lastega peredel keeruline kulusid järsult vähendada. Suud vajavad endiselt toitmist ja kodulaen maksmist.

Laste saamine on elu loomulik osa. Eriti tore, kui neid sünnib üksteise järel mitu, nii on lastel hea koos kasvada. Kui arvestada meie esimest korda emaks saajate keskmist vanust, mis ületas mullu 28 eluaasta piiri, pole me emadel sageli palju aega, et pere lapsesaamise soove ellu viia. Enamiku vanemate valik on saada lapsed järjest lapsehoolduspuhkuse jooksul. Seetõttu on oluline, et sama kaua, st kolmeks aastaks, säiliks ka varasemas suuruses vanemahüvitis.

Ent tuleb arvestada, et on neidki, kes soovivad laste sündide vahel tööellu panustada. Kavandatav muudatus on abiks neilegi. Mullu septembrist võetakse kõigi lapsevanemate vanemahüvitise arvutamisel aluseks rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine tulu. Erikaitsega sünnivahemikku kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolmele aastale pikendamisega tekib kindlus ka nendel peredel, kus ema on vanemahüvitise lõpus tööle naasnud, aga järgmine laps sünnib siiski kolme aasta sees. Sel juhul ei jõua ta veel piisavalt kaua töötada, et uus vanemahüvitis tuleks palgaga sama suur. Kui laps peaks sündima aga peale kolme aastat, on vanemal võimalik juba piisavalt töötada ning varasema vanemahüvitise säilimise õigus pole enam nii kriitiline.

Sageli räägitakse pooleteise aasta pikkusest vanemahüvitisest ning sõime- ja lasteaiakohtadest justkui valemist, mis naisi pärast lapse saamist edukalt tööturule aitab ja kõik probleemid lahendab. Unustame, et on palju naisi, kes ei soovi lapsi pooleteiseaastaselt lasteaeda panna ning ka laste endi vajadused. Väikelapseiga on periood, mil on hea, kui vanem saab lapsele rohkem aega pühendada. Kui lapsehoolduspuhkuse võtmine ei sea ohtu järgmise lapse eest saadavat vanemahüvitist, on emadel üks suur mure vähem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles