Laura Danilas: lennunduse «nähtamatud» jõud

Laura Danilas

FOTO: Erakogu

Kõrgkoolide tehnilised erialad on tagaplaanile jäänud, sest tihtipeale inimesed ei tea neist ega sellest, et selliseid erialasid üldse õppida saab.

Lendude arv Euroopas on koroonakriisi ajal vähenenud 87 protsenti ja Eesti lennundus on kukkunud aastasse 1996. Kuigi tundub, et terve sektor on vajunud tumedasse auku, tähendab see siiski seda, et edasi saab liikuda vaid ülespoole.

Töötajaiks, kelleta lennundus toimida ei saa, peetakse enamasti piloote ja lennujuhte. Vähem tuntud on aga tehniline personal, kes tagab ohutu lennuliikluse. Lennundusvaldkonnast rääkides on tagaplaanile jäänud just need inimesed, kelleta lennundus tegelikult toimida ei saaks. Aastate jooksul on nõudlus tehnilise personali järele kasvanud, sest transport on üha rohkem õhku kolinud. Lennundusinsenerid on aga need, kellest tavareisijal pole eriti aimu, nad on justkui nähtamatud, sest ei teata, millal, kus ja kuidas nad toimetavad. Oma erialast – lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine – rääkides olen tihtipeale avastanud hämmastunud nägusid kuulajate seas.

Lennundusinseneri haridusega on võimalik töötada väga erinevatel ametikohtadel, tihtipeale ka eri valdkondades. Sidesüsteemide inseneri haridus annab võimaluse teha karjääri telekommunikatsioonis, informaatikas ja elektroonikas, miks mitte ka robootikas.

Statistika näitab, et kõige kiiremini on võimalik leida töö just neil, kes on lõpetanud inseneriteaduste eriala.

Õhusõiduki ehituse ja hoolduse insener võib end tulevikus leida näiteks lennukeid disainimas, sertifitseerimas või õigusloomet kujundamas. Tehnilised erialad on tagaplaanile jäänud, sest tihtipeale ei teata neist ega sellest, et selliseid erialasid üldse õppida saab. Mina jõudsin lennundusse ka puhtjuhuslikult. Veendunud humanitaarina polnud ma mõelnud lennuakadeemias õppimisele, saatusel olid aga omad plaanid ja siin ma olen.

See kõrgkool on mõneti nähtamatu, eriti selle tehnilised erialad, mis ei näi eemalt samavõrd kutsuvad kui piloodi ja lennujuhi elukutse. Tihtipeale arvatakse ka, et lennundusvaldkonna tehnilised töötajad teevad musta tööd ning selle eest saadav tasu on väike. Reaalsus on aga see, et tehnilise taustaga inimesi otsitakse väga paljudesse valdkondadesse väga hea töötasu eest. Haridussilm 2018 andmetel on Eesti lennuakadeemia lõpetajate keskmine palk 2194 eurot, näiteks Tartu ülikooli vilistlase keskmise kuuteenistus on 1658 eurot.

N-ö nähtamatud töötajad on need, kes seisavad tegelikult lennundusvaldkonna jätkusuutlikkuse eest, just nende abil muutub valdkond innovatiivsemaks. Nimelt insenerid on need, kes arendavad välja uusi süsteeme, loovad uusi õhusõidukeid ning püüdlevad väiksema lennundusest tingitud ökoloogilise jalajälje poole.

Tulevikus võivad väga suure tõenäosusega nii pilootide kui ka lennujuhtide ametikohad kaduda. On palju spekuleeritud isesõitvate lennukite ja muude sõiduvahendite üle, kuid tehniline personal jääb ikka. On siiski vaja pidevat seiret ning tuleb tagada seadmete töövõime. On ametikohti, mida saab automatiseerida, kahjuks või õnneks aga pole tehnika niipea võimeline kõiki töid üle võtma.

Ma usun küll, et on tulemas aeg, mil Eesti saab uuesti enda rahvusliku lennukompanii, mis on võimeline tõusma maailma lennunduse tippu, nii nagu on seda teinud meie naaberriikide Finnair ja Airbaltic

Eesti lennuakadeemiast saadud kõrgharidus annab võimaluse astuda ka rahvusvahelisele tööturule, mis on noortele maailma avastajatele väga kasulik. Karjäär Eesti lennuettevõtetes võib olla hüppelaud maailma lennutööstusse. Statistika näitab, et kõige kiiremini on võimalik leida töö just neil, kes on lõpetanud inseneriteaduste eriala. Tehnilise taustaga inimeste tööpõld on lai, sest heade tulemuste ning edasipüüdlikkuse korral võib jõuda ka üheks Hyperloopi inseneridest või kosmosesatelliidi ehitajatest. Et lennundusvaldkond ootab häid spetsialiste, on väga suure tõenäosusega töökoht tagatud kohe pärast kooli lõpetamist.

Kuigi just praegu võib lennundus tunduda äärmiselt ebastabiilne ja ebaatraktiivne, võib arvestada sellega, et nõudlus lennundusspetsialistide järele kasvab pidevalt. Inseneriõpe Eesti lennuakadeemias kestab neli aastat ja on üsna kindel, et selle ajaga on maailm muutunud, ka lennundus.

Eesti riiklik lennukompanii Estonian Air lõpetas tegevuse 2015. aastal. Praegune Nordic Aviation Group kuulub küll täielikult Eesti riigile, kuid Nordicat opereerib kahasse LOT Polish Airlines. Ma usun küll, et tuleb aeg, mil Eesti saab uuesti oma rahvusliku lennukompanii, mis on võimeline tõusma maailma lennunduse tippu, nii nagu on seda teinud meie naaberriikide Finnair ja AirBaltic. Selleks on eelkõige vaja kompetentseid ning särasilmseid noori lennundusentusiaste ning mis veel olulisem, vaja on tehniliste teadmistega tulevikku vaatavaid insenere.

Tagasi üles