Loomade varjupaiga töötajad on näinud palju hoolimatust ja julmust, kuid nädal tagasi Tartu linna avalike prügikastide kraami hulgast leitud vaevu veel elus kaks kassipoega jahmatasid neidki.
Jõhkard viis kassipojad prügikasti surema
12. jaanuar 2012, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui neid loomi nägin, läksin endast täiesti välja,» rääkis Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar, kes linna serva väljakutsele sõites leidis eest kaks agoonias kassipoega. «Teha midagi sellist – toppida suured kassipojad kilekotti ja siis prügikasti! Selline tegu jahmatab, viimasel ajal pole me enam leidnud nii suuri loomi, kelle inimene on kuhugi piineldes surema jätnud.»
Kaks silma järgi paari-kolmekuust kassipoega leidis kommunaalteenuseid osutava Kemmerling OÜ töömees Viljandi maantee lõpus asuvalt prügisortimisplatsilt.
Jälk tegu
«Üks kassipoeg oli nii läbi, et pidasin teda alguses surnuks,» meenutas Kirke Roosaar. «Teine oli rohkem elus, ta tegi häält. Aga see polnud kassipoja hääl, see oli õudne agoonias kraaksumine.»
Kui kaua loomad mitmes kilekotis prügi sees oma otsa ootasid, teavad vaid nad ise. «Ilmselt olid nad seal kauem kui ööpäeva,» pakkus Roosaar.
Kassipojad sattusid prügisortimisplatsile kas läinud teisipäeva või kolmapäeva prügiringiga, ütles Kemmerling OÜ müügijuht Marko Kurg. Prügi pärines linna üldkasutatavatest prügiurnidest, mille sisu kogutakse kõigepealt suurtesse kottidesse ja hiljem sorditakse ära.
«Prügiringi ajal meie töötajad kassipoegade hääli ei kuulnud, alles siin platsil töötanud mees avastas nad,» rääkis Kurg. «Kassipojad olid eraldi kilekotis. See oli ikka väga jälk tegu!»
Kodused loomad
Kuigi varjupaiga töötajad ei uskunud, et kassipojad ellu jäävad, tegid nad kõik, mis võimalik. Loomakesed kuivatati ning turgutati siis kuumaveepudelite, tilguti ja sundsöötmisega.
Kassipoegadele hirmsat otsa soovinud inimese kiuste said kahest väga visast hingest esmaspäevaks jälle naksid kassiplikad. Väike silmapõletik on kõige üleelatu kõrval nohu.
Poolpikakarvaline leidlaps sai nimeks Tabby-Manni ja tema õde, lühema karvaga kolmevärviline (nn kilpkonn) on nüüd Kilbu-Minni. «Nad on tõsiselt lahedad loomad, kes tahavad inimese sõbrad olla,» märkis Kirke Roosaar. «See näitab, et nad kasvasid kellegi juures kodus, nad pole metsikud.»
Tabby-Manni ja Kilbu-Minni kipuvad sülle ja ronivad hea meelega mööda püksisäärt üles. Kes neid endale soovib, peab ootama 20. jaanuarini ehk karantiini lõpuni.