Mõte jõeäärsest avalikust saunast kogub toetajaid

Aet Rebane
, ajakirjanik
Copy
Seitse aastat neljapäeviti vana lodjakoja juures taliujujate saunaüritusi eest vedanud Andrei Kulagin loodab eeloleval sügisel uues lodjakojas traditsiooni elustada. Samas leiab temagi, et Emajõe äärde sobiks üks suuremat sorti avalik saun.
Seitse aastat neljapäeviti vana lodjakoja juures taliujujate saunaüritusi eest vedanud Andrei Kulagin loodab eeloleval sügisel uues lodjakojas traditsiooni elustada. Samas leiab temagi, et Emajõe äärde sobiks üks suuremat sorti avalik saun. Foto: Sille Annuk

Et Emajõgi võiks Tartu eluoluga senisest märksa tihedamalt haakuda, on räägitud palju ja pikalt. Seda eesmärki on peamisena nimetatud ka mitme märgilise ettevõtmise puhul, näiteks Kaarsilla lähedusse suvekõrtse rajades, kunagisse Holmi kvartalisse uut hoonestust planeerides või tänavu juuliks Vabaduse puiesteele autovaba ala kavandades.

Ent küsimus ei puuduta vaid linnasüdant. Nüüd, kus Ülejõel on Ujula tänava ja Emajõe vahel valmimas lodjakoda, on siin-seal kõlanud ka küsimus, miks pole linna rajatud ühtki püsivat jõeäärset sauna, mille juures saaksid nii kohalikud elanikud kui külalised aasta ringi oma nahaga Emajõe karastavaid voogusid tunnetada. Kui 1939. aastal oli Tartus 11 linnasauna, siis praegu on neid vaid üks, Anne saun. Selle kuumalt lavalt Emajõkke jooksmist pole küll ilmvõimatu ette kujutada, kuid vaevalt seda keegi harjumuseks kujundada tahaks, sest selleks tuleks esmalt ligi kilomeeter maad läbida, pealegi jääks teele Anne kanal.

Liiga väike

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles