Otepää vallavalitsus andis mullu elanike eest salaja rohelise tee kunagise Sylvesteri kontserni omanike firma kruusakaevandusele, mille avamise varasem vallavalitsus kohtus ära hoidis, vahendab Nils Niitra. Ka naaberkinnistute omanikud avastasid karjäärid alles siis, kui sattusid nende lähedale jalutama.
Alles 2009. aastal kaebas Eesti metsatööstuse grand old man’ile Mati Pollile ja tema kamraadidele kuuluv firma Metsatervenduse OÜ kohtusse Otepää valla, mis keeldus nõusolekust kruusakaevanduse avamisele. Läinud suvel lasi aga seesama vald salaja kaevanduse avada. Selleks polnud vaja teha muud, kui jätta vastamata keskkonnaameti kirjadele.
2008. aastal tegi Metsatervenduse OÜ Otepää vallas maalilisel metsalagendikul geoloogilised uuringud ja esitas seejärel taotluse samas kruusakaevanduse avamiseks. Toonane vallajuht ja praegune riigikogu liige Meelis Mälberg kutsus kokku rahvakoosoleku ja selle tulemusena otsustati, et vald pole kaevandusega nõus. Sama tee ääres vähem kui kilomeetri kaugusel on juba üks kruusakaevandus. Nagu öeldud, kaotas Metsatervenduse OÜ ka kohtus.
Vald jättis vastamata
Läks paar aastat mööda ja Metsatervenduse OÜ tegi keskkonnaametile uue taotluse. Mullu kevadel esitaski keskkonnaamet Andres Visnapuu juhitavale vallavalitsusele uue päringu, milles küsis arvamust taotluse kohta. Nüüd ei olnud omavalitsusel vaja teha muud, kui jätta taotlus lihtsalt dokumendiregistrisse lebama.
Kui kahe kuu jooksul ei vasta, loetakse vastamatajätmine nõustumiseks. Just nii vald talitaski, ehkki keskkonnaameti kirjad on valla dokumendiregistris registreeritud ja need on juunis menetlusse võetud.
Vallaelanikud said kaevandusest teada alles siis, kui see oli juba avatud. Vallalehes ei ilmunud toimuva kohta kriimugi.
Ka keskkonnaameti tegevus mitmekümne kinnistu omanikfirma suhtes tekitab kobara küsimusi.
Esiteks küsis amet arvamust sama kaevandamistaotluse kohta hoolimata asjaolust, et sellele oli juba 2009. aastal antud valla poolt selge «ei».
Ainus õigustus on seejuures asjaolu, et Metsatervenduse OÜ kahandas oma kaevandamistaotlust umbes hektari jagu ja tegi veel mõned mööndused. Samas teab iga kaevandustest midagigi jagav inimene, et kaevanduse pindala laiendamine on hiljem päris lihtne.
Teiseks ilmus kaevandamisloa taotlemisteade Ametlikes Teadaannetes alles septembri lõpus, kui kohaliku omavalitsuse tegevusetus oli muutnud kaevanduse avamise vältimatuks.
Kolmandaks, riigiasutuse avaldatud teate lõpus seisab tavakodaniku jaoks lausa uskumatu lause: «Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.»
Kaevandus avati salaja
Ka siis oli vallal võimalik kahe nädala jooksul vastuväiteid esitada, aga seda omavalitsus ei teinud. Pärast keskkonnaameti antud kaevandamisluba muutis vald aga kinnistu maakasutusotstarbe väledalt mäetööstusmaaks.
Ent peamine on siiski see, et Otepää vald ei reageerinud keskkonnaameti päringule. Alles hilissügisel jalutas üks kohalikest elanikest selles maalilises piirkonnas asuvast kinnistust mööda ja nägi, et seal on avatud kaevandus.
Kaevanduse naaberkinnistu omaniku abikaasa Margit Prede ütleb, et lähimad hooned asuvad kaevandusest mõnesaja meetri kaugusel. Aga oluline pole mitte see – oluline on, et uus kaevandus avati salaja.
«Rahvas oli ju vastu ja vald luba ei andnud. Siis tuli vaikus ja nüüd siis avati,» räägib Prede. «Kõige tähtsam on see, et niimoodi asjad ei käi! Minu mees avastas selle kaevanduse täiesti juhuslikult.»
Naine on valla tegevust hinnates otsekohene: «Variant a: vald on kas kuritegelikult ükskõikne või variant b: nad on saanud pappi. Ma pean seda viimast varianti tõenäolisemaks, aga ma ei saa seda tõestada. Nad tegid seda nii vaikselt.»
Selles piirkonnas elab või omab suvemaja rida jõukaid inimesi ning neist paljud – teiste seas Preded – on olnud seni Reformierakonna valijad.
«Aga nad (vallavõim – toim) arvavad, et neile on absoluutselt kõik lubatud,» ütleb pereema nüüd. «Teevad mida iganes – avame inimestelt küsimata kaevandusi ja sulgeme koole!»
Kaevanduse lähedal elav Kaur Kirjanen lausus, et käis koeraga kaevanduse kandis jalutamas, kui avastas, et see on avatud. «Niimoodi ei saa asju ajada – vald peaks ikkagi tegutsema nende inimeste nimel, kes seal toimetavad ja olemas on,» märkis ta.
Ütlused muutusid
Vallavanem Visnapuu (tänavu mais lahkus Isamaa ja Res Publica Liidust – N. N.) eiras kokkulepet ja lahkus Postimehega kohtumise ajaks vallavalitsusest, tema asemel andis selgitusi reformierakondlasest abivallavanem Andres Arike.
Viimane teatas kõigepealt, et omavalitsus andis keskkonnaameti taotlusele positiivse arvamuse. Hiljem saatis ta järele e-kirja, et kaevandusloa taotlus ununes vallal menetlusse võtmata.
«Keskkonnaamet tegi taotluse ja nõustusime, kuna kaevandamistingimusi oli oluliselt muudetud,» lausus Arike algul.
«Kahjuks peame tunnistama, et keskkonnaameti taotlus on jäänud kuhugi toppama ning taotlust pole Otepää valla poolt kooskõlastatud määruses ettenähtud aja jooksul ja kaevandamisluba on saanud automaatse menetluse keskkonnaameti poolt,» teatas abivallavanem hiljem e-kirjaga.
Miks seekord rahvakoosolekut ei korraldatud? «Mm, raske öelda, et ... Noh, minu arust on siin ka oluliselt vähenenud n-ö avalik huvi – miks me peaks mitte lubama kaevandada?» vastas Arike.
Küsisin mehelt, keda ta esindab? «Otepää valda.» – «Valla elanikke ka?» – «Jah.» – «Kaevanduspiirkonnas elavaid inimesi ka?» – «Ei oska öelda.»