Mihkel Lees: lasteaiatasu tõus Tartus pidurdub

Mihkel Lees Foto: Margus Ansu

Tartu plaan pidurdada lasteaia kohatasu tõusu on kompromiss erinevate soovide vahel – hea alushariduse andmine maksab palju.

Lasteaia kohatasu suurus on olnud Tartu volikogus ja leheveergudel sagedase diskussiooni objekt. Räägitud on nii kohatasu kaotamise soovist kui arutatud võimaluse üle siduda kohatasu lahti alampalgast.

Sellel aastal maksavad vanemad lasteaiatasu 15 protsenti mullusest riiklikust alampalgast. Sellise seotuse alampalgaga kehtestas Tartu volikogu 2014. aastal. Käesolev aasta on olnud koroonaviiruse leviku tõttu mõnevõrra erandlik, sest lapsevanemad ei pidanud eriolukorra ajal (umbes 2,5 kuud) lasteaia kohatasu maksma. Linnaeelarvest kulus selle vahe katmiseks 930 477 eurot.

Nüüd linnavolikogus arutelule tuleva eelnõu kohaselt teeb linnavalitsus ettepaneku langetada järgmisel aastal lasteaiatasu 15 protsendilt 14 protsendile eelmise aasta riiklikust alampalgast.

See ei ole soov valimisaastal meeldida, vaid põhimõtteline muutus, mis pidurdab kohatasu tõusu ka 2022. aastal ning sellele järgnevatelgi aastatel. Kui 15 protsendiga jätkates oleks näiteks järgmise aasta kohatasu 87,6 eurot, siis 14 protsendi puhul ei tõuse kohatasu praegusest 81 eurost kõrgemaks.

Usutavasti kuuleme lasteaiatasu pikaajalise külmutamise või suisa kaotamise ettepanekuid ka edaspidi. Selliseid mõtteid on lihtne loopida opositsioonist, kui reaalset vastutust eelarve tulude ja kulude klappimise üle ei ole.

Aru võib saada ka sellest, kui mõnes linnas teeb opositsioon ettepaneku täiesti ebamõistlikud kuluread – näiteks Kremli-meelses telekanalis reklaami ostmine – suunata hoopis lasteaia kohatasu vähendamiseks. Aga Tartu eelarvest selliseid kuluridasid ei leia. Vanema jaoks tasuta alusharidus võiks minu hinnangul teoks saada ainult keskvalitsuse otsusega ning vanema osalust katvate rahaliste vahendite eraldamisega kohalikele omavalitsustele.

Vanema jaoks tasuta alusharidus võiks minu hinnangul teoks saada ainult keskvalitsuse otsusega.

Tartus panustame lasteaiateenust pakkudes eelkõige kvaliteedile ning lapsevanemate võrdsele kohtlemisele. Kvaliteeti silmas pidades on tähtis, et lasteaedades töötaksid kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajad ning tugispetsialistid. Oleme sellega kenasti hakkama saanud: Tartus töötab kõrgharidusega lasteaiaõpetajaid kümme protsenti rohkem kui Eestis keskmiselt.

Väga oluline on tagada lasteaedades ka suutlikkus töötada erivajadustega lastega ja toetada igakülgselt hariduslike erivajadustega laste õpetamist. Selleks on meie lasteaedades loodud piisavalt vajalikke tugiteenuseid ja moodustatud erirühmasid.

Järjepidevalt on linnavalitsus tegelenud ka nüüdisaegse ja turvalise õppekeskkonna loomisega, remontides ja uuendades lasteaedu. See ei ole kerge ülesanne, sest Tartu linna omanduses on 28 lasteaeda, kus kohti on umbes 5200 lapsele.

Tagamaks laste ja lapsevanemate võrdse kohtlemise, toetame neid eralasteaedu, kes ei küsi lapsevanematelt kohatasu rohkem kui munitsipaallasteaedades kehtestatud kohatasu määr. Eralasteaedades ja -hoidudes käib umbes 1100 Tartu linna last.

Kõik see – nii lasteaiateenuse kvaliteedi hoidmine kui ka ajakohane keskkond – nõuab linnalt raha, mis praegu tuleb kahest allikast: 80–85 protsenti maksutulust (omavalitsus ja riik) ning 15–20 protsenti teenuse kasutajatelt ehk lapsevanematelt.

Lasteaedade ülalpidamise kulud kasvavad aasta-aastalt. Näiteks võrreldes 2014. aastaga on magistrikraadiga lasteaiaõpetaja palk kasvanud 2020. aastal kahekordseks, 686 euro asemel 1315 eurot.

Kui 2014. aastal moodustasid linna lasteaedade kulud linnaeelarvest umbes 14 miljonit eurot, siis sellel aastal kulub linna lasteaedade ülalpidamiseks linnaeelarves ligikaudu 25 miljonit eurot ning eralasteaedade ja -hoidude toetuseks 4,5 miljonit eurot.

Seega on linnavalitsuse ettepanek vähendada protsendi võrra kohtasu kompromiss lapsevanema koormuse vähendamise ning teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse vahel.