Navitrolla pani seinale näituse looduse küüditamise vastu

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Oma uusimaid maale näituseks seadma saabunud Navitrolla tegi väikese puhkepausi, käes kruus aromaatse joogiga. Paremal on kilest osaliselt lahti pakkimata «Udu Karula rahvuspargis».
Oma uusimaid maale näituseks seadma saabunud Navitrolla tegi väikese puhkepausi, käes kruus aromaatse joogiga. Paremal on kilest osaliselt lahti pakkimata «Udu Karula rahvuspargis». Foto: Sille Annuk

E-kunstisalongis saab vaadata Navitrolla uute maalide näitust «Suure Karu pojad», mille peategelased karud askeldavad kodu- ja välismaises looduses pehmete üksikute pilvedega kaetud helgelt sinise taeva all. Näituse pealkiri on seesama, mis ühel raamatul ja filmil, mille peategelane on indiaanipealik, kes võitleb koos oma väikese hõimuga vabaduse eest. «See raamat jättis mulle lapsepõlves pea sisse väga sügava jälje,» ütles Navitrolla.

Liselotte Welskopf-Henri­chi «Suure Karu pojad» ilmus eesti keeles aastal 1976. Samanimeline film valmis aastal 1966, peaosas Gojko Mitić, kes just nüüd, 13. juunil sai 80-aastaseks. Ja kui juba läks arvude kirjutamiseks, siis olgu öeldud, et Heiki Trolla ehk Navitrolla sünnist möödub 10. augustil 50 aastat.

Loetud raamatust jättis tulevane kunstnik meelde muu hulgas asjaolu, et maailma on valitsenud kogu aeg ebaõiglus. Seda on Navitrolla sõnul tunda saanud ka eesti rahvas, näiteks Nõukogude okupatsiooni aegsetes küüditamistes. Näitusele nime andmist seostab ta tähelepanekuga, et inimesed küüditavad pidevalt loodust. «Mina armastan loodust,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles