Kuhu jäid Tartus lipud?

14. juuni on Eestis leinapäev ja lipupäev. Tartus on näha tänavate kaupa liputust. Siiski, on ka selliseid maju ja tänavalõike, kus lipud väljas nagu kord ja kohus.

Riigikantselei kodulehel on kirjas, et lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

14. juuni on leinapäev. Leinapäeval meenutatakse okupatsioonivõimude poolt represseeritud ja okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud isikuid.

Ööl vastu 14. juunit 1941 korraldasid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestis, Lätis ja Leedus esimene massiküüditamise, mille käigus arreteeriti ja viidi Venemaale tuhandeid perekondi. Esmajärjekorras langesid terrori ohvriks kunagised juhtivad riigitegelased, aktiivsed ühiskonna- ja majandustegelased ning sõjaväelased. Umbes 10 000 küüditatud inimesest said 1950. aastatel Eestisse tagasi tulla vaid vähesed.

Massiküüditamise võimalikkus 20. sajandi Euroopas oli eestlastele vapustav kogemus, mis soodustas massilise metsavendluse teket. Tuhanded eesti mehed liitusid Eestisse jõudnud Saksa vägedega suuresti just sel põhjusel. Pärast sõda tuli eesti rahval üle elada veelgi suuremaid küüditamisi ja repressioone, eestlaste arv kodumaal vähenes ligi veerandi võrra.

Leinapäeval ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.