Tartu lähedal Luunjas uppus Emajõkke 46-aastane alkoholijoobes mees

Luunja jõesadamas viisid pikanäpumehed ära terrassilauad. Foto: SELERI TIDOR/Postimees

Täna lõunaajal teatati, et Tartu lähedal Luunja aleviku Emajõe paadisadamas on saunaga parvelt kadunud inimene. Politsei appi kutsutud Maremarki tuukrid leidsid uppunud 46-aastase mehe umbes pooletunnise otsimise järel. 

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Marek Kiige sõnul oli mees parvel lõbutsedes olnud tugevas joobes ning juba varem sattunud uppumisohtlikku olukorda. «Kui vee ääres või vee peal on seltskonnas purjus inimesi, peab neid eriti hoolikalt valvama ja iga hinna eest takistama vette minemast. Elu säästmise nimel on õigem mitte minna veekogule ega selle äärde alkoholi jooma,» nentis ta.

Täna 14. juulil kell 12.01 teatati, et Tartumaal Luunja aleviku jõesadamasse ankurdatud saunaga parvelt on tõenäoliselt inimene vette kukkunud. Päästeameti pinnaltpäästjad kedagi ei leidnud ja kadunud 46-aastase mehe otsimiseks kaasas politsei sukeldumisklubi Maremark tuukrid. Uppunud mees leiti kell 14.28.

Raskes alkoholijoobes saunas käimisega kaasnev kuumenemine ja vedelikukaotus ähmastab mõistust väga tugevalt ning ilmselt sai see keskeas mehele saatuslikuks, tõdes Kiik.

Sel aastal on Eestis uppunud juba 27 inimest. Lõuna-Eesti kuues maakonnas on uppunud 11 inimest. Tartumaal oli see sel aastal teine uppumissurm. Kahjuks põhjustab paljusid traagilisi veeõnnetusi alkoholijoobes vette kukkumine. Lõuna-Eesti uppunutest seitse olid uppumise ajal purjus ning sattusid vette libastumise või komistamise tagajärjel.

Suvise suplushooaja alguses tuletab päästeamet veel kord meelde:

• Kui jood, ära uju! Joobes hukkunute osakaal on aasta-aastalt kasvanud. On üldine reegel, et ujumine ja alkohol ei käi kokku ning oma joobes sõpra tuleb takistada vette minemast. Uppumisohtu kasvatab ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi mõju all olev inimene väsib kiiresti ja tal võivad tekkida reflektoorsed südame- ja vereringesüsteemi häired, mille tõttu ujujat tabavad alajahtumine, jäsemete verevarustuse halvenemine ning krambid.
• Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma koos sõbra või pereliikmega. Üksteist tuleks vees jälgida, et vajaduse korral abi anda või abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi lubada ujuma lapsi, kes nõrga ohutunnetuse tõttu lihtsamini õnnetustesse satuvad.
• Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht! Kõige turvalisem on ujuda ametlikus valvega rannas.
• Uju kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks! Ära ülehinda oma ujumisoskust. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima lihaskramp või terviserike, ei satu sa  madalas vees kohe uppumisohtu.
• Vest päästab veest! Paadiga sõitma minnes kanna alati päästevesti. Ära paati üle rahvasta, et see manööverdamisel uppumisohtu ei satuks. Vali riietus vastavalt ilmale, et tulla toime ootamatu ilmamuutuse või rikke tekkimisel pikemalt veekogule jäämisega.