Tartut külastanud ja Pariisis surnud filmimehe auks kasvab Tallinnas puu

Paremalt esimese puu kõrvale Kadrioru pargis on kinnitatud plaat Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaare nimega. Foto: Raimu Hanson

Täpselt pool sajandit tagasi, aastal 1970 kirjutas eesti ajaloolane ja filmimees Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar (1931–2015) stsenaariumi oma mängufilmile «Lindpriid». Üheksa aastat tagasi käis ta Tartus oma filmide autoriõhtul. Nüüd teatas tema poeg Tarah Geoffre Montbélialtz Xaintorxare, kes elab Pariisis, et Kadrioru pargis Tallinnas kasvava noore pärna juurde on kinnitatud tema isa mälestuseks metallplaat.

Neljatunnine «Lindpriid» valmis stuudios Eesti Telefilm aastal 1971, kuid ei saanud esitusluba. Film kästi mõne aja pärast hävitada, kuid kolleegidel õnnestus see päästa. Esilinastus oli 18 aastat hiljem.

Pärast filmitöökeeldu Eestis palus Karasjov-Orgusaar poliitilist varjupaika Prantsusmaal. See juhtus 1976. aasta maikuus, kui ta pääses Nõukogude Liidu delegatsioonis esimest korda Cannes’i filmifestivalile. Karasjov nõudis oma näitlejast abikaasa Ene Rämmeldi ja poja enda juurde Prantsusmaale ning saavutas oma tahtmise aastal 1981. Ta suri pärast publitsisti ja filmikriitikuna veedetud aastaid Pariisis 27. jaanuaril 2015 ja on maetud Père-Lachaise’i kalmistule.

Suvel 2011 Eestit külastanud Karasjov-Orgusaare auks korraldati Athena kinos Tartus autoriõhtu. Publiku hulgas istunud filmimees vaatas üle aastakümnete taas suurel ekraanil oma «Lindpriisid». «See film ja tema sisu on nüüd juba ajalugu,» kommenteeris ta hiljem.

Plaat Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaare nimega. Foto: Raimu Hanson

Eesti teatmeteostes ja andmebaasides on kuulsa filmimehe nimi kirjas kui Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar, metallplaadil Kadriorus on aga kirjas Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar. Kumb on õige?

«Prantsuse filmiajaloolane ja kriitik Antoine de Baecque tegi mulle selgeks, et kuna mu isa nimi on tema kõikide filmide tiitrites Karasjov, siis nii peabki olema,» selgitas Tarah Geoffre Montbélialtz Xaintorxare. «Karassevi nimevorm on Moskva 1976. aasta väljamõeldis. Selline nimi oli mu isale antud nõukogude välispassis ja selle nime all ta sai ka Pariisis poliitilise põgeniku staatuse.»

Filmimehe poeg lisas, et Karasjovi nime võttis tema isa Siberis. «Ta oli sellesse eriti kiindunud, kuna see oli seotud tema первая любовь-iga (esimene armastus vene keeles – RH),» märkis ta.

Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar ja tema poeg Tarah Geoffre Montbélialtz Xaintorxare 27. juunil 2011 Athena kinos Tartus mõni minut enne filmiõhtut. Foto: Sille Annuk