Jüri Laurson: randa võta kakapott kaasa!

Jüri Laurson

FOTO: Margus Ansu

Kaua oodatud ujumishooaeg on käes, rannad inimesi täis. Hämmastama paneb siinjuures aga terviseameti kehtestatud nõuete muudatus ametlikul suplushooajal, mis kestab 1. juunist 31. augustini, et enam ei pea olema avalikes supluskohtades riietuskabiine, tualettruume ega prügiurne, sest see tekitab supluskohtade valdajale probleeme. Ometi peaks terviseametil ja igal omavalitsusel olema oluline kaitsta inimese tervist ja randade puhtust ning suurendada igati avalike seiratavate supluskohtade hulka.

Meenutagem terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Lembi Tiksi põhjendust: «Muudatuse tingis asjaolu, et vana korra kõrged nõudmised tekitasid praktilises elus paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ning takistasid seega supluskoha asutamist.»

Tartus õnneks ei ole selle muudatusega kaasa mindud.

Muudatuses on ju murettekitav uuendus, mis annab omavalitsustele võimaluse lammutada supluskohtades aastaid toiminud heakord. Uuenduse põhjenduses on üllatav tõdemus, et suplejate tarbeks mõeldud ümberriietuseks väikese riietuskabiini, tualettruumi ja prügiurni korrashoidmiseks ja supluskohast reostusohtu näitavate veeproovide võtmiseks pole omavalitsustel raha. Arusaamatu, sest nüüd tekitab olukord, et kui pere läheb lastega supluskohta, kust on kõrvaldatud tualett ja prügiurn, tuleb neil ehk lamada reostatud liival. Kui nad just ise midagi ette ei võta. Kas nüüd tuleb suplejal võtta ise kakapott randa kaasa ja kodus tühjendada see oma korteri või elamu tualetti?

Ometi peaks terviseametil ja igal omavalitsusel olema oluline kaitsta inimese tervist ja randade puhtust.

Riietuskabiinide puudumisega supluskohas on olukord muidugi lihtsam, sest ilma selleta on saadud ka varem hakkama ja küllap saadakse edaspidigi. Ümberriietumise mure saab lahendada ka kaasavõetud kuivatuslina abil. Muidugi, häbenemata teisi rannasviibijaid ja enda alastiolekut võib riideid vahetada ka niisama. Kunstnikud on akte näitustel küllalt sageli eksponeerinud.

Prügikastide puudumisega kaasnevad paratamatult aga tõsised tagajärjed, sest peagi võivad supluskohad olla igasugust pakendirämpsu täis, mis häirib, ja klaasikillud on ka ohtlikud.

Seega jääb selgusetuks, miks niisugune uudne rahva tervist ja keskkonda muserdav supelranna reeglite muudatus terviseametil üldse tekkis, kuidas rannas puhkaja ja supleja sellest võidab, on raske mõista. Uus muudatus supelrandade kohta on küll laia mõjuga, kuid iga seesuguse uuenduse eesmärk peaks olema muuta meie eluolu paremaks ning see ei tohi avaldada negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele.

Kas uus supelranna reeglite muudatus ka kokku võttes mingit rahalist kokkuhoidu annab, saab hiljem näha, kui randasid rämpsust puhastama hakatakse.

Loodetavasti RMK ei võta ette nii radikaalseid keskkonna reostamist soodustavaid muudatusi ning jätab matkaradade puhkekohtadesse rajatud kuivkäimlad ja prügikastid ikka alles.

Tagasi üles