Marika Saar ja Kertu Vuks: välgutabamus ehk Kuidas edendada ettevõtlikku vaimu

Marika Saar ja Kertu Vuks Foto: TPM

Ettevõtlikkus ei ole kaasa sündinud omadus, vaid seda saab arendada igas vanuses ja igas haridusastmes.

Elva valla eestvedamisel ning koostöös Tartu ärinõuandla ja Tartumaa omavalitsuste liiduga algatati mullu sügisel Tartumaa koolinoorte äriideede konkurss Välk. Selle eesmärk on inspireerida lapsi ja noori mõtlema loovalt, olema ettevõtlikud ning suurendada noorte huvi ettevõtluse vastu ja anda praktilist äriidee edasiarendamise kogemust.

Usume, et koolil on väga suur roll noorte ettevõtlikkuse toetamisel. Ettevõtlikkuse arendamine tähendab aktiivseid, avatud, julgeid ja loovaid isiksusi, kes suudavad saavutada endale seatud eesmärke. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamiseks on Eestis loodud terviklik ettevõtluspädevuse mudel.

Ettevõtluspädevust defineeritakse kui teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklikku kogumit, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös ja igapäevaelus. Lihtsamalt öeldes on need oskused ja hoiakud, mis aitavad igapäevaelus edukalt hakkama saada just sellega, mis paneb inimese silmad särama.

Ettevõtluspädevuse mudel koosneb neljast osast: enesejuhtimine, väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine, sotsiaalsete olukordade lahendamine ja äriideede elluviimine.

Enesejuhtimine tähendab motiveeritust tegutseda ja eneseusku ning oma emotsioonide kontrollimist mitmesugustes olukordades. Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine keskendub eelkõige mõtlemisoskustele. See tähendab, et oluline on mõista oma tegevuse tausta, mudeldada tulevikustsenaariume, teha otsuseid pikemaks ajaks ning analüüsida otsuste jätkusuutlikkust.

Tihti kasvab ettevõtlus välja mõnest hobist või kirest mingi konkreetse teema vastu. Siinkohal ongi kasulik tunda oma tugevaid külgi, püüda murda lahti mustritest, mis ei toimi.

Peale teadmiste ja oskuste on tihti väga oluline osa sotsiaalsetel võimetel ja oskusel lahendada erinevaid olukordi. Siinkohal võib valem olla järgmine: ole aktiivne, suhtle ja püüa leida mõttekaaslasi, kes saaksid sind sinu teekonnal aidata.

Tihti kasvab ettevõtlus välja mõnest hobist või kirest mingi konkreetse teema vastu. Siinkohal ongi kasulik tunda oma tugevaid külgi, püüda murda lahti mustritest, mis ei toimi, ning otsida uusi lahendusi. Kõige parem viis ettevõtlusega seotud teadmisi ja oskusi arendada on lihtsalt alustada – tuleb olla aktiivne, leida idee, katsetada ja eksida ning katsetada taas. Ehk parim õppimisviis on katsetada ja kogemusi omandada.

Kui oled juba otsustanud ettevõtjaks saada, siis on tähtis arendada ka äriideede elluviimise pädevust, kus on olulisel kohal oskus avastada ja kasutada ärivõimalusi, mõista keskkonda, tunda konkurente ja turgude võimalusi, ning arendada finantskirjaoskust.

Ettevõtlikkus ei ole kaasa sündinud omadus, vaid seda saab arendada igas vanuses ja igas haridusastmes. Seetõttu on õpetajate ja teiste inspireerivate inimeste roll noorte ettevõtlikkuse kujundamisel määrava tähtsusega.

Ettevõtlusõppe arendamisest koolides on palju räägitud, kuid millisel kujul ja millisel tasemel seda tegelikult tehakse? Tihtilugu samastatakse ettevõtlusõpet koolides ainepõhisena, kus keskendutakse ettevõtlusteadmiste ja -oskuste omandamisele ehk õppijate ettevalmistamisele ettevõtte loomiseks.

Õpilasfirma on väga positiivne näide, kus ettevõtlust ja ettevõtlikkust on võimalik olnud õppida praktika kaudu. Kuid ettevõtlikkus on mõtte- ja käitumisviis ning seda saab arendada väga erinevates valdkondades. Ka eesti keele tundi saab lõimida ettevõtlusõppe elemente, kui õpetajal on selleks piisavalt oskusi ja loovust.

Meie hinnangul tuleb senisest enam keskenduda õppijate ettevõtlikkuse arengu toetamisele. Tihti tulevad kõige vingemad ideed just lastelt ning nende ideede lennukust tuleb õpetajatel vaid toetada.

Laste ja noorte ideede toetamine, nendele sellel teekonnal mentoriks olemine ja nende julgustamine, et isegi ebaõnnestumine on osa loomulikust arengust, sest see, et sa üldse proovisid, on rohkem väärt, on väga oluline.

On hulk õppemeetodeid, mis aitavad kaasa ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe tervikuks sidumisel. Loovtööd on võimalus panna ettevõtlikkus proovile, näiteks Puhja kooli ehitati loovtöödena sel aastal suhkruvatimasin ja abimootoriga jalgratas. Iga ainetund, kus rakendatakse meeskonnatööd või projekti- ja probleemipõhist õpet, aitab sellele eesmärgile kaasa.

Palju rohkem võiks olla ka reflekteerimist, et noored õpiksid ennast paremini tundma ning õpitut ja saadud kogemusi läbi enda analüüsima ning mõistma, et ka kriitiline tagasiside on võimalus õppida ja areneda. Õpilastele on põnevad ka mitmesugused simulatsioonid, kus nad saavad olla erinevates rollides ning mängida läbi tegelikke olukordi. Õppetöö peaks olema tihedalt seotud tõsielu probleemide lahendamisega. Õppima ei pea ju alati koolimajas, vaid seda võib teha ka mõnes muus inspireerivas keskkonnas.

Kuidas toetada õpetajaid nende töös nii, et mõte noorte ettevõtlikkuse arendamisest oleks loomulik osa õppetöö planeerimisest? Kõige tähtsam on julgustada õpetajat, et ettevõtlikkuse arendamiseks ei pea õpetaja olema läbinud ärijuhtimise kursust, vaid tuleb teadlikult arendada õpilaste isikuomadusi ja suhtlusoskust.

Ka eesti keele tundi saab lõimida ettevõtlusõppe elemente, kui õpetajal on selleks piisavalt oskusi ja loovust.

Alustuseks oleks kindlasti õpetajatel põnev vaadata iseennast läbi nende ettevõtluspädevuse: kuidas hindan iseenda loovust, suhtlemisoskust, motivatsiooni, algatusvõimet ja muid olulisi oskusi? Milles tunnen ennast kindlalt ja mida soovin arendada? Miks mitte võtta see arendamise teekond ette koos õpilastega.

Siiski peaks ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse jaoks olema täiendkoolitussüsteemid. Koolides saab teha oma õpetajatega õpiringe, kuidas lõimida ettevõtlikkust paremini ainetundidesse. Korraldada võiks ettevõtjatele ja õpetajatele ühisseminare, et õpetajad saaksid teadmist ja kindlust, mida ettevõtlusmaailmas hinnatakse, ja et ka eksimine on loomulik osa elust.

Ka selle aasta sügisel tuleb äriideede konkurss Välk taas ning see on koolinoorele ainulaadne võimalus panna proovile oma idee, seda arendada ja muuta.

Välgu teeb eriliseks see, et tegemist ei pea olema õpilasfirmaga, vaid oodatud ongi need tublid, kes julgevad välja pakkuda oma idee ning on valmis seda mentorite eestvedamisel arendama. Konkursile tuleb esitada idee ning osaleda võivad kõik kuni 20-aastased Tartumaa üldhariduskoolide õpilased. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget.

Kutsume kõiki õpilasi konkursil osalema ning julgustame õpetajaid lastele toeks olema – see on suurepärane võimalus, et võtta ettevõtlikkusega seotud teemad fookusesse.

Ja ärge unustage, ebaõnnestumisi ei tohi karta! Ettevõtlikke inimesi eristab see, et nemad ei lase end sellest häirida, vaid asuvad tegutsema, teadmata vastuseid kõikidele küsimustele.

Alus ettevõtlikkusele pannakse juba lapseeas, selle kujunemisel on oma roll lapsevanematel, aga kindlasti ka koolil ja teistel inspireerivatel inimestel laste ümber. Uue hooaja ettevõtliku õppe planeerimist tuleb alustada juba nüüd.

Artiklis on tuginetud raam­dokumendile «Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine Eestis».