Perearst Urmas Takker annab nõu, millise tervisemure puhul on vaja arstiabi

Perearst Urmas Takker. Foto: Margus Ansu

Tervisehädad võivad tabada ootamatult. Selleks et säästa nii oma aega kui ka tervishoiuasutuste ressurssi, tasub teada, millise probleemiga kuhu pöörduda. Kõhkluste korral võib nõu küsida ka perearsti nõuandeliinilt 1220, kust saab soovitusi nii koduseks raviks kui ka juhiseid õigesse tervishoiuasutusse pöördumise kohta.

Niinimetatud iseparanevate haiguste all mõeldakse lühiajalisi haigusseisundeid ja kergeid tervisehäireid, mille diagnoosimiseks ja ravimiseks ei ole vaja meditsiinilist sekkumist – need ei tekita pikaajalist kahju inimese tervisele ja lahenevad enamasti ise. Sellisteks tervisehäireteks on näiteks nohu, kurguvalu, köha ja gripisümptomid, samuti nõrk valu, allergiad, putukahammustused, seedehäired ning kõhulahtisus. «Nende murede korral saab abi apteegist. Käsimüügiravimite kasutamiseks ei vaja patsiendid eelnevaid analüüse, seega pääsevad nad ka uuringutega kaasneda võivatest ebamugavustest,» sõnas perearst Urmas Takker.

Millal minna perearstile?

Küll aga tuleb perearstikeskusega ühendust võtta, kui ollakse terviseseisundi tõttu töövõimetu ja on vaja haiguslehele jääda. «Et vältida nakkuste levitamist teistele inimestele soovitan haiguse korral jääda töölt, koolist ja lasteaiast koju või võimaluse korral töötada kodukontoris. Kui on kõhklusi, kuidas käituda ning millise raviga alustada, võib alati perearsti või -õega nõu pidada,» juhendas Takker.

Kui tervisemure ei lahene või ägeneb, tasub pöörduda perearsti poole. Kõige enam pöördutakse Takkeri sõnul perearstikeskusesse ägeda nohu, köha ja palavikuga, samuti lihas- ja liigesvaludega. «Ka meeleoluhäired on levinud põhjus arsti juurde tulemiseks. Need võivad olla nii erinevate tervisemurede sümptomiks kui põhjustajaks,» kommenteeris Takker.

Lisaks on perearsti jälgimisel krooniliste haigustega patsiendid, kes vajavad aeg-ajalt raviskeemi ülevaatamist – näiteks siis, kui vererõhk, pulss või kodused veresuhkrunäitajad pole kontrolli all. «Kroonilisi haigeid kutsume ise aktiivselt vastuvõtule. Hüpotüreoosi, kõrgvererõhktõve, diabeedi või südame- ja veresoonkonnahaigustega patsientide puhul on äärmiselt oluline terviseseisundit pika aja jooksul jälgida ning vajaduse korral raviskeemis muudatusi teha,» ütles Takker. Tema sõnul tuleks perearstiga kindlasti ühendust võtta ka siis, kui varem arsti juurde pöördumise põhjuseks olnud kaebused ei lahene, ägenevad või tekivad uuesti.

EMOsse vaid vajaduse korral

Perearstidel on võimalik eriarstidega e-konsultatsioone teha, mis tähendab, et sageli ei ole patsiendil eriarsti juurde vaja kohale minna. Enamasti saab vajalikud analüüsid perearstikeskuses ära teha ja hoida seeläbi kokku patsientide aega. «Eriarsti juurde saadan patsiendi siis, kui vaevuste põhjuste täpsustamiseks on vaja teha lisauuringuid, mida perearstil pole võimalik teha, või kui teostatud uuringute järel ei selgu kaebuste põhjus,» ütles Takker ja lisas, et ka siis, kui ravi ei anna soovitud tulemust ning on vaja kaaluda teisi ravivõimalusi.

Mõnikord lähevad patsiendid EMOsse ootusega saada kiireid vastuseid oma terviseprobleemidele, mis tegelikult ajakriitilised ei ole. Lihtsate hädade ravi EMOs on aga keskmiselt neli korda kallim kui perearsti juures. «Otsuse, millal pöörduda tervisemurega EMOsse, teeb patsient oma teadmiste, emotsioonide ja kogemuse pinnalt,» ütles Takker.

Seega on äärmiselt oluline, et patsientidel oleks teada, millistel juhtudel peaksid nad just EMOsse pöörduma. Nendeks on muu hulgas värsked traumad ja ägeda verejooksuga haavad, vigastatud kehaosa tugev paistetus ning liikuvuse piiratus. Samuti loomahammustused ja mürgistused. Ka kõrge palavik, mis ei allu palavikualandajatele, on põhjus EMOsse pöördumiseks. Kiiret sekkumist vajavad insuldi- või tromboosikahtlused, niisamuti õhupuudus ja hingeldamine.