Näitus seab aukohale kunstimuuseumi rajaja
11. juuni 2020, 00:00
Saksamaal Magdeburgis 28. augustil 1770 Morgensterni – eesti keeles Hommikutäht – peres ilmavalgust näinud poisslaps sai ristimisel eesnimed Johann Karl Simon. Tema elutee kujunes nii säravaks, et 250 aastat hiljem on ta aukohale tõstetud kahe näitusega Emajõelinnas, kuhu ta saabus aastal 1802.
Professor Morgensternist kujunes Tartu ülikooli kunstimuuseumi rajaja ja raamatukogu kauaaegne juht.
/nginx/o/2020/06/10/13145760t1h5df6.jpg)
Pool sajandit oma elust Tartus veetnud ja siin 3. septembril 1852 surnud õpetlase sünniaastapäeva tähistamiseks avatakse täna ülikooli peahoones tegutsevas kunstimuuseumis väljapanek «Kivilõikekunsti lummus» ning samal päeval tähetorni aias näitus «Hommikutäht».
Tudengite heaks
Morgensterni eestvõttel asutati 1803. aastal Tartu ülikoolis kunstimuuseum selleks, et ilmestada loenguid ja arendada üliõpilaste kunstimaitset. Sel eesmärgil koondati muuseumisse gravüüre, maale, joonistusi, Egiptuse ja Idamaade muistiseid, antiikmünte ja -keraamikat.
Kõige enam ostis ta muuseumile antiiksete gemmide kipsist koopiaid. Näituse kuraatori, ülikooli muuseumi teadusdirektori Jaanika Andersoni sõnul on need ammendamatu pildimaterjal antiikaja kohta.
Tähetorni aias
Hommikutäht on rohkem tuntud kui planeet Veenus. Näitus Tartu tähetorni aias tutvustab seda planeeti ja selle uurimise lugu. Väljapaneku koostasid ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik ja haridusprogrammide kuraator Regina Pala ning astronoom Jaak Jaaniste.
Vähemalt aasta lõpuni avatud näitust tähetorni aias saab vaadata tasuta. Väljapanek ülikooli kunstimuuseumis on avatud järgmise aasta 26. märtsini, sissepääs piletiga.