Vambola Paavo: Vabaduse puiestee kui pingpongilaud (2)

, ajakirjanik
Copy
Vambola Paavo
Vambola Paavo Foto: Kristjan Teedema

Tartu reklaamib ennast heade mõtete linnana. Mõne mõtte pärast võib suisa piinlikkust tunda. Jaburamat ideed kui sulgeda liiklusele terveks suvekuuks Vabaduse puiestee, annab otsida.

gal linnal on oma peatänav ja see on visiitkaart. Tartul oli ja on selleks Vabaduse puiestee. Enne teist maailmasõda rajati see kui just autoliiklusele mõeldud tänav. Nõukogude ajal kandis see Oktoobri puiestee nime ning seal toimusid paraadid. Võõrvõimu kadumisega lammutati rohkem kui veerand sajandi eest omaaegne tribüün. Tänav sai tagasi ajaloolise nime – Vabaduse puiestee.

Isegi nõukogude võim ei suutnud niikaugele minna, et peatänav liiklusele kinni panna. Praeguse linnavalitsusega on kõik võimalik. Kui linnapealt sulgemise kohta aru pärida, kostab ta rõõmsalt: see on kõigest kuu aega ja varemgi on Vabaduse puiestee olnud hansapäevade, linnatriatloni ja muude ürituste ajal suletud, miks nüüd selline kära.

Vahe on siiski suur. Eelmistel aastatel oli tänav suletud nädalavahetusteks ja kõiksuguste lavade paigaldus algas päev-paar varem. Kui üritus möödas, taastati normaalne liiklus. Nüüd räägime tervest kuust, ja seda on ju palju.

Vaatame laiemalt. Riia tänaval käivad ulatuslikud ehitustööd, raudteeviadukti juures rajatakse tunneleid. Linna suunduvad sõidurajad on suletud, ummikud on juba praegu tavapärased.

Kui on soov kogukonna- ja küünarnukitunnet suurendada, siis võiks kogu suvi olla kultuurikollektiivide etteasted südalinna eri paikades. Taidlejatel on soov esineda.

Riia tänav peab vastu võtma Valga, Viljandi, Pärnu ja pealinna suuna liikluse. See on liig. Reaalsuses pole seda läbi mängitud ega analüüsitud. Suurtel bussidel pole kerge ummikutes manööverdada.

Sulgemise juttu ajav volikogu esimees Lemmit Kaplinski pole tõenäoliselt kordagi ise autoroolis istunud. Küll oskab ta rääkida kõigile kogukonna- ja õlatundest ning urbaniseerunud linnakultuurist.

Tänavu on koroonakriisi tõttu paljud asjad teisiti. Varem oli jaanipäevast linn pooltühi, selleks ajaks olid gümnaasiumide ja ülikoolide lõpuaktused läbi ja rahvas maale sõitnud. Linnamüüride vahele jäid vähesed. Need, kes pidid tööl olema.

Koroonaga olid inimesed sundpuhkusel ja nüüd tehakse suvel tööd. Autosid on tänavapildis tavapärasest rohkem.

Vabaduse puiestee sulgemise eesmärk on toetada koroonakriisis räsitud kaupluste ja söögikohtade tegevust ning kasvatada kogukonnatunnet. Mõte on õilis.

Linnakeskus on ammu traditsioonilisest asupaigast nihkunud. Nõukogude ajal olid kohvikud ja Raekoja platsi ning Rüütli (21. Juuni) tänava poed rahvast täis. Kui palju poode on kesklinna alles jäänud? Nüüd on keskus mitusada meetrit eemal, haarates Tasku, Kvartali ja uue kaubamaja piirkonna. Pidevalt kerkinud parkimistasudega on rahvas kesklinna söögikohtadest eemale peletatud. Sellele on volikogu tähelepanu juhtinud. Ja järsku on häda, miks rahvas ei käi südalinnas, vaid eelistatakse äärelinna kaubakeskuseid.

Vabaduse puiesteele tahetakse suvekuudeks luua täika, et elavdada kauplemist. Tartus juba on üks ja seda peab suvekuudel Maire Aunaste. Kuidagi ei kujuta ette kesklinna ühel tuiksoonel vanade hilpude ja kopitanud asjade müümist.

Linnavõimu soov on tuua Vabaduse puiestee sulgemisega südalinna rohkem kultuuri. Kes on seda varem keelanud? Puhkpilliorkestri Tartu dirigent on palju kordi avaldanud soovi elavdada suvist kultuurielu, korraldada pargi- ja promenaadikontserte. Võiks anda võimaluse anda kontserte omaaegse kaubahoovi pargis või Emajõe kaldapealsel. Oma ülikooliajast mäletan kultuurifestivali Tartu Kevad. Terve linn oli muusikat, laulu ja tantsu täis. Kõigile jagus esinemisi Toomemäel ja restorani Kaunas taga ehk Holmi pargis.

Isegi nõukogude võim ei suutnud niikaugele minna, et peatänav liiklusele kinni panna.

Kui on soov kogukonna- ja küünarnukitunnet suurendada, võiks kogu suvi olla kultuurikollektiivide etteasted südalinna eri paikades. Taidlejatel on soov esineda. Lahenduse leidmist takistab ehk vastutavate isikute vaimuvaesus? Ega ametnik saa end suvel ribadeks tõmmata.

Lemmit Kaplinski põhjendas Vikerraadio saates «Uudis pluss» õhinal, kuidas Vabaduse puiesteele tekivad arvukad suvekohvikud ja rahvas tuuakse õhtuti jooke nautima.

Kas me peamegi siis hakkama peatänavale kiirendatud korras lokaale looma? Kas see ongi inimmõõtmelise linnaruumi ja moodsa linnakultuuri väljendus? Selle kõige edendamiseks võib Tartus leida küllalt ruumi Toomel või Holmil.

Nüüdse eksperimendiga muutub ajalooline Vabaduse puiestee pingpongilauaks, kus oma koha leiavad täika, kitarritinistajad ja kiirkorras rajatavad istumiskohad. Varakam klient kiikab ikka Vapramäele, Elvasse või Pangodi kalarestorani päikeseloojangut vaatama. Praeguses algatuses on tunda kole kanget kampaaniahõngu.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles