Viis aastat tagasi kirjastuse Ilo üllitatud «Müümata naer» oli praegu vohava elulookirjanduse padriku esimesi kauneid võrseid. Laulja, laululooja ja näitleja Tõnis Mägi meenutusi tema elu- ja loometeelt oli aidanud raamatuks vormida kirjanik, õppejõud ja diskor Berk Vaher.
Vahepeal on mõndagi muutunud. TEA kirjastus on Ilo ära ostnud, Tõnis Mägi on kontserdi- ja teatrilavalt ennast veelgi enam rahva südamesse laulnud ja näidelnud, Berk Vaher aga loobus hiljuti Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimehe ametikohast, sest tahab võtta rohkem aega kirja- ja teadustööle.
Muusikust näitleja elu ja tegevus huvitab neidki tema austajaid, kes «Müümata naeru» esimesest, läbimüüdud trükist ühtki eksemplari endale ei saanud. Seetõttu andis TEA detsembri alguseks välja kahe mehe koostöös raamatu teise, uuendatud trüki.
Uut teksti on lisandunud peaaegu kolmandiku võrra. Mehiselt kasvanud on ka peatükk «Kronoloogia ja diskograafia».
Kõike seda tean ma Tartu linnaraamatukogu eksemplari järgi. Laenutaja andis mulle kaasa heasoovliku hoiatuse, et lugeda on «Müümata naeru» väga raske.
Nii oligi. Nimelt on lehekülgedel tekstide taustaks nootide rägastik, mis oli ka esmatrükis, kuid nüüd on see saanud trükikojas Greif üleliia tugevaks, nii et võtab silmad virvendama.
Sellest on väga kahju, sest raamat väärib sisu ja kujunduse (Margus Tõnnov) poolest eeskujulikku trükki. Muide, esmatrükk leidis tunnustust kaunimate Eesti raamatute konkursil 2006.
Raamat
Tõnis Mägi ja Berk Vaher, «Müümata naer»,
teine trükk,
TEA kirjastus, 2011, 289 lk.