Lepatriinu ja kiilassilm võivad tänavu talvituda putukahotellis
8. juuni 2020, 00:00
/nginx/o/2020/06/07/13140075t1h617c.jpg)
Nii lepatriinu, sirelane, kiilassilm kui ka kõik muud loodusele kasulikud putukad saavad kõik koos end talveks sisse seada moodsas neljakorruselises putukahotellis Tartu kõige ilusamas aias.
Esmapilgul ei oska Tartu botaanikaaias kõndija ilmselt arvata, et posti otsas asuvas ruudukujulises kastis on peidus sadu peatumiskohti väikestele elusorganismidele, kellega inimene iga päev kohtub. Sellised majad on järjest populaarsemad eelkõige Euroopas, kus inimesed neid ka oma kodus valmistavad.
«Näiteks Pariisis on putukahotelle kesklinnas mitu tükki. Nii tekkiski idee, et miks mitte luua seesugune ka meie botaanikaaeda ning näidata inimestele, kui olulised putukad meile tegelikult on,» rääkis Tartu botaanikaaia aednik Žanna Politsinski. Mõte putukatele oma kodu loomisest tuli tal septembris ning siis hakati koguma materjale, millest uus kodu ehitada.
Väiksed, aga targad
Botaanikaaia putukahotell pole kaugeltki tavaline. Kaugemalt vaadates moodustavad männikäbid, bambuskepid, kõrred, puukoor, õled, hein ja isegi telliskivid omavahel tõelise kunstiteose.
«Meie putukahotell on võrdlemisi suur ja kõik materjalid pärit siitsamast aiast. Aga oleks saanud ka palju lihtsamalt, mõned on neid ehitanud isegi euroalustest,» ütles kuraator Andro Truuverk, kes oma käe maja ehitamisele külge pani.
«Valisime, kas teeme lihtsalt putukahotelli või sellise, millele kunstnik ja puidutöömeister saavad käed külge panna. Tulemus paistab kaugelt silma,» lausus Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia peaekspert Veljo Runnel. Esteetilise välimuse eest tuleb kiita Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kunstnikku Margot Saksonit ning teostuse eest puidutöömeister Kristjan Eenolat.
Herilased ei sobi uue hotelli klientideks, sest nad söövad teisi putukaid ning selliste naabritega on raske kooskõla saavutada.
Putukahotelli maja sügavus on 30–35 sentimeetrit ning ehitamisel jälgiti hoolega, et uus kodu peaks vastu igale ilmale. «Me sättisime katuselaastud nii, et vihm sisse ei ladiseks, sest vastsete arenemiseks peab pesakoht ilmakindel olema. Võib ju mõelda, et neil väikestel elukatel pole palju mõistust, aga tegelikult valivad putukad oma elukohta väga targalt,» lisas Runnel.
Kuigi maja on valmis, pole väga palju elanikke veel sisse kolinud. Et putukas maja omaks võtaks, on tarvis sooja ja päiksepaistelist ilma.
Herilased eemale
«Kui me hotelli ehitasime, oli putukate seas tunglemist ja uudishimu. Aga siis tuli mitu sombust ilma, mis meie potentsiaalsed elanikud minema ajas. Ma usun, et suvega saame elanikud sisse,» rääkis Truuverk. Putukad, keda vastavatud hotelli elama oodatakse, on näiteks sirelased, lepatriinulased, kiilassilmlased, aga peamiselt mesilased. «Erakmesilased võiksid siin kindlasti elada. Peaasi, et herilasi ei tule ning kui tulevad, siis peame nad minema ajama,» selgitas Truuverk. Herilased ei sobi uue hotelli klientideks, sest söövad teisi putukaid ning selliste naabritega on raske kooskõla saavutada.
Maja saab avada ka külje pealt, et putukate elu seestpoolt jälgida. «See oli meil kohe algusest peale eesmärk, et näiteks lapsed saaksid soovi korral rohkem aimu putukate eluviisist ja tegutsemisest. Iga putukas ehitab oma pesa erinevalt,» jutustas Runnel.
Tegelikult on putukahotell vaid üks osa suuremast eesmärgist inimestele putukate tähtsust teadvustada. Sel nädalal seatakse botaanikaaias üles infotahvlid ning sügisel avatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumis näitus putuktolmeldajatest. Veljo Runneli sõnul sõltub looduses putukatest palju. «Looduses on toiduahel seatud nii, et kui pole putukat, siis pole taimel vilju, seega pole ka närilistel midagi süüa ning suurematel kiskjatel närilisi, keda süüa,» selgitas ta.