Siiri Laidla: sõnavaht

Siiri Laidla

FOTO: Sille Annuk

Kuri ei ole see, mis suust sisse läheb, vaid see, mis sõnad suust välja tulevad – nõnda lohutas mind üks tark inimene, kui veganlus jutuks tuli. Kurtsin, et hoolimata austusest kõige elava vastu ei suuda ma munasöömisest loobuda ja vahel isutab suitsuräime või ossikamara järele.

Kui ütlen «ei» traditsioonilisele eesti toidule, millesse kuulub ka loomne kraam, siis justkui halvustaksin esivanemate tööd ja vaeva, kes oma kasinas kojas paari lehma ja kesikut pidasid, kukk laulis ja kanad munesid. Õnnelikke mune. Avokaadod ja ananassid ei kasva meie õuel. Eksootilise toidukauba sissevedu on aga omaette teema, mille taga peituvad sõnad raha, äri ja keskkonnasaaste.

On ju enesestmõistetav, et me emakeelt kõnelda oskame. Keelt, mida valdab suures ilmas vaid umbes miljon inimest. Kuid – kas eesti keele oskus ikka on nii enesestmõistetav? Ajalugu teab mitut perioodi, kus meie maakeelt ähvardas kadu. Oli saksa ja vene keele, nüüdsel ajal inglise keele hoogne sissetung. Jälle peame tegema kummarduse vanaemadele-isadele, kes säilitasid eheda emakeele. Murdekeel on samuti rahvuslik aare.

Võõrkeelteoskus on kasulik nagu igasugune oskus. See avardab pääsu hariduse ja kogu maailma kultuuriväärtuste juurde. Samas ei tohiks unustada oma juuri. Kui see juhtub, on eesti keel määratud muutuma haruldaseks salakeeleks. Üheks haldjakeele murdeks, mida mõistavad vaid need, kes on Taevaskoja Emalättes silmi pesnud ja hiiesalu niinepuudele pai teinud.

Sõnavaht ja sõnamulin ümbritseb meid kõikjal. Raske on iva leida.

Kui paljud meist üldse enam kirjandit mäletavad? Paberkirjavahetust? Seal tuli oma sõnu hoolikalt kaaluda, sest kirjutatut tagasi võtta ei saanud. Sõnavaht ja sõnamulin ümbritseb meid kõikjal. Raske on iva leida.

Üks meie emakeele toredusi on homonüümirikkus. Vaht-vahu; vaht-vahi. Keelevahid on pandud valvama selle üle, et eesti keel ei risustuks. Kes need keelevahid tegelikult on? Eelkõige meie ise. Kui teeksime rahvaküsitluse: kas usute eesti keele püsimajäämist? Vastusevariandid: jaa, ei, mul suva (siiber, pohlad, kama kaks). Huvitav, kui paljud valiksid kolmanda variandi?

Keelevaht on siiski olemas. Hiljuti sai teatavaks, et keeleinspektsioon muudetakse keeleametiks, suurem võim ja voli. Aga tundlikke teemasid, nagu vene taustaga laste haridus, firmade ja lõbustusasutuste ingliskeelsed nimed, eesti keele tundide vähesus, laste lugemisharjumuse kadumine, ei taha keegi eriti torkida.

Sõnavahtu kohtab tõepoolest liiga sageli. Hiljuti potsatas meilikasti uuring, paluti hinnata sotsiaalmeediabrände. Milline järgmistest isikuomadustest kehtib teie arvates brändi Google kohta? Valida anti: arenenud, väljakutseid esitav, mänguhimuline, inspireeriv, hooliv, loov, riskijulge, tõhus, lihtsalt mõistetav, tähelepanelik, tolerantne, pädev, julge, uljas, vastutulelik, originaalne, eetiline, uuenduslik, usaldusväärne, mitte ükski. Ja nii veel mitme virtuaalse võrgustiku kohta.

Ise aastate eest ühes riigile olulisi andmeid koguvas küsitlusfirmas töötades pidin mitu korda peast haarama. Mu filoloogimõistus ei suutnud nii mõndagi küsimust mõista.

Ikka loodan, et sõnavahid saavad sõnavahu üle võimust.

Tagasi üles