Galerii ⟩ Kireva tausta ja ajalooga Vallikraavi väravapaviljoni majas avati baar

Kes Tartus Toomemäe nõlvadel käinud, teab ja tunneb Vallikraavi tänaval, munakivitee ääres, Tartu Püha Luuka kiriku vastas asuvat majakest, milles läbi aastate on tegutsenud nii lillekohvik, juuksur või turistidele mõeldud paviljon. Viimased aastaid on putka seisnud kurvas üksinduses, seintel ilutsemas erinevate tänavakunstnike looming. Nüüd on hoone saanud uue hingamise ning eile pidas Ula Baar seal avapidu koos esimese vabaõhukontserdiga.

Ula baari veavad eest Annika Teder ja Hendrik Kuusk, kes on hoone taasavamise jaoks kulutanud mitu aastat tööd ja vaeva. «Umbes kaks aastat tagasi aprillis käisime seda maja esimest korda vaatamas. Esimese suvega võtsime maha graffitit, järgmisega käsile suuremad ehitustööd ning seejärel lisasime väiksemaid asju,» rääkis üks omanikest Annika Teder. Tema sõnul on ehitusprotsessis käe külge pannud nii mõnigi naaber või inimene, kes mööda on kõndinud ja uurinud, mida parasjagu tehakse. «Põhiline asi, mis juhtub, ongi see, et kui akendel on rulood all ja me majas midagi toimetame, siis kuuleme möödakäijate vestluseid, mis võiks siia tekkida või mis varem on olnud,» jutustas baaripidaja Hendrik Kuusk.

Rahvale meeldib

Omanike sõnul on naabruskonna inimesed kaua endale oma kodubaari igatsenud, sest Karlovas juba on «Barlova» ja südalinnas «Möku». Hendrik Kuusk ei pea Ula baari teistega konkureerivaks, vaid soovib Toomemäe nõlva alla luua uue kohtumispaiga vanadele ja uutele tuttavatele. Siiani tundub, et rahvas on mõtte hästi vastu võtnud. «Reede õhtul oli väga palju inimesi, ei jõudnud isegi kellegagi juttu rääkida,» ütles Annika Teder. «Need inimesed naabruskonnas, kellele me seda teha tahtsime, on maja üles leidnud. Aga me ise ei ole veel arugi saanud, et teeme baari, pigem lihtsalt midagi sellist, millest oleme unistanud,» rääkis Kuusk.

Uues baaris seguneb vana ja uue Tartu hõngu. Laest ripuvad alla gloobused, riiulid on valmistanud suuskadest, riiulitele on ritta seatud raamatud või armastatud lauamängud. «Kõik, mis siin on, tekkis ehitamise käigus. Mõtlesime, et mingi asi oleks äge lisada ja nii tegimegi,» rääkis Teder. Tükike sellest, mis oli enne maja seinal, on nüüd baari interjööris esindatud. Nimelt on seinal suur pilt, mis enne ehtis väliseina ning juttude järgi võis olla tuntud tänavakunstniku Edward von Lõnguse kavand. 

Legendid räägivad

Vallikraavi tänaval asuv maja on läbi aegade kandnud erinevaid nimetusi nagu «väravapaviljon» või lihtsalt «putka». Hoonel on oma kirev ajalugu, mida paljud inimesed teavad. Näiteks 1925. aastal omandas hoone Tartu Kristlik Noormeeste Ühendus ning 1935. aastal hakati seda Matteuse projekti järgi ehitama turistide teenindamise kioskiks. Pole võõras ka nimi «Turistide paviljon» ajal, mil hoonest said külastajad osta suveniire või jooke. Nõukogude ajal kasutati seda lillekioskina, mis moodustas omamoodi värava krundi sügavuses paiknevale hotellile. Maja kohta liigub veel igasuguseid linnalegende. «Teame maja kohta nii palju, kui inimesed on rääkinud. Mõned mäletavad seda kui viinapoodi või pizzakohta, isegi avalikust tualetist on räägitud, aga see jutt ei pea paika, sest meie olime esimesed, kes siia üldse wc ehitas,» muigas Kuusk.

Tänaseks on Ula baari naabruskond kujunenud mitmekesiseks ning baar peab arvestama nii lähedal asuva kiriku kui kooliga. «See on Eesti kuldne kolmik: kõrts, kirik ja kool. Me organiseerime tööd nii, et üksteist ei sega ning kellaajad on ka erinevad. Samas ei arva ma, et see baar peaks neljani hommikul avatud olema,» tõi Kuusk välja. 

Eilsel avasündmusel kõlas leti tagant pidevalt lause «Proovime Hendrik Kuuse ära», mille all ei peetud silmas aga baari omanikku ennast, vaid tema nimekokteili. Kes aga maiustada soovis, sai valida endale meelepärase rabarberi- või šokolaadikoogi. Terrassil keerutasid plaate nii Soomest pärit DJ Anssi Nieminen kui kohalikud Kaidi Kasenõmm ja Kaspar Aug, meeleolu hoidsid üleval veel baaripidajate sõbrad Leana ja Hartwin Saaremaalt.

Uued plaanid

Külalisi oli uut baari vaatama tulnud igas vanuses ja mitte ainult Tartust pärit inimesi. «Ma elan Tallinnas, aga mulle väga meeldib Tartu. Varem siit mööda kõndides pole seda maja tähelegi pannud, aga Ula baar on tohutult mõnusa auraga,» rääkis üks külastaja Gerli Travkin. Tema sõnul on Tartu piisavalt väike, et oma tee leiab sihtkohta isegi iga Tartu äärelinna elanik.

Ula baar on edaspidi avatud õhtul alates 17-st, välja arvatud pühapäeval ja esmaspäeval. Baaripidaja Annika Teder soovib lähitulevikus korraldada lauamänguõhtuid, väikeseid kontserte ning tuua väliõuele võimalusel ka tänavatoiduauto.